Kuus aastat tagasi Genfi maratonil käies kohtasin seal ühte Eestist just sinnakanti elama kolinud pere (Kristjan, Riin, Mirjam ja Joosep). Tol ajal ei osanud ma küll arvata, et sellest tutvusest saavad alguse suurepärased seiklused ja ettevõtmised minu elus. Sellest ajast peale on mägedes matkamisest saanud minu iga-aastane puhkus. 

Ilma liialdamata võin öelda, et just tänu Kristjanile jõudsin ma ultraspordi juurde, sest just tema oli see, kes rääkis erinevatest ränkrasketest katsumustest, mida prantslased oma kodumägedes korraldavad. Vaieldamatult üks suuremaid ja tuntumaid võistlusi on Ultra Trail du Mont Blanc, mida korraldatakse Euroopa kõrgeima mäemassiivi jalamil kohas nimega Chamonix. Kuna see on sõnulseletamatult ilus paik, väga kergesti ning suhteliselt odavalt külastatav koht, otsustasin käesolevas postituses detailselt ära näidata, kuidas oleks võimalik sul endal soovi korral sinna minna, palju see ligikaudu maksma võiks minna ning mida seal näha ja teha saab. 

Selleks et natukenegi anda teile aimu selle koha ilust ja matkaradade olemusest, laadisin sinu jaoks üles väikese videoklipi (vt võimalusel HD kvaliteediga).


Kuna ma just augusti lõpus taas külastasin seda kohta, siis peaks marsruut, hinnad ja elukallidus saama üsnagi asjakohaselt edasi antud.

  • Reisi ajaline kestvus - minu hinnangul oleks 7. päeva suhteliselt ideaalne, juhul kui sinna- ja tagasireisimisele ei kulu rohkem kui 2 päeva. Sellisel juhul jääb kohapeal olemiseks aega 5 päeva, mis on piisav, ammutamaks mägede värskust, saamaks väljakutsuva füüsilise pingutuse osaliseks ja tegemaks restardi oma argipäevatoimetustele.

  • Lennureisi marsruut - Chamonix´sse reisides olen alati valinud lendude sihtkohaks Genfi. Edasi tagasi lennupiletid on viimase kolme aasta jooksul jäänud vahemikku 250 - 300 eurot. Näiteks see aasta maksis Lufthansa lend Tallinnast Genfi ja tagasi kokku 278 eurot. Tallinnast väljus lennuk kell 6.40 ja Genfis maandus 14.10 (vahepeatus oli Frankfurdis). Koju tagasitulek algas Genfist 6.50 ning Tallinnasse jõudsin 13.25.

  • Lennujaamast Chamonix´sse - mõistlik on valida Genfi lennujaam sihtpunktiks, sest see asub Chamonix´st vähem kui 100 km pikkuse kiirteesõidu kaugusel. Kusjuures transpordi pärast muretsema ei pea, sest lennujaamast on teil võimalik majutuskohta saada AlpyBus nime all tegutseva transpordiga. AlpyBus väljub iga natukese aja pärast ja sõit sihtkohta kestab veidi üle tunni aja. Eelnevalt ette registreerudes on võimalik lennujaamast Chamonix´sse  ja tagasi saada kõigest 53 euroga, kusjuures raha ette maksma ei pea, vaid saab tasuda pärast igat reisi. Samuti on võimalik hiljem alati telefoni teel reisi aegu ümber muuta.  

  • Majutus - ööbimisvõimalusi on seal palju ja igale hinnaklassile. Ise olen alati eelistanud telkimist kämpingus, sest mulle meeldib lageda taeva all ööbida ning sest see on vägagi odav. Kõik korrad olen peatunud kämpingus nimega Camping du glacier d´Argentière. AlpyBus´iga on võimalik lennujaamast otse kämpinguni saada. Selles kämpingus on olemas korralikud tualettruumid, pesemisvõimalused, puhkeruum (kui sa eelistad omavalmistatud toitu süüa laua taga ja katus peakohal). Samuti on seal avatud kohvik-baar, kust saad hommikul nt värskeid saiu ja kohvi osta. Lisaks on seal ka Wifi kasutamisvõimalus neile, kellel on vajadus või kes peaksid tahtma ennast muu maailmaga kontaktis hoida. Maksmine toimub telkide arvu ja suuruse ning inimeste arvu järgi. Näiteks see aasta maksis suur telkimiskoht kahele inimesel 5. ööpäevaks kõik kokku 75 eurot.


  • Söök ja jook - asukohast ja populaarsusest tingituna on sealne elu märgatavalt kallim kui Eestis. Toiduhindade vahe võib olla kusagil 30-40% Eesti kahjuks. Seega piiratud eelarvega inimestel soovitaksin kindlasti toitu osaliselt ise kaasa võtta. Selliselt toimin vähemalt mina ja seda osalt ka oma toitumisharjumuste pärast. Enamus oma söögist valmistan matkapliidi abil matkapriimuses (vt fotot). Olgu märgitud, et gaasiballoone lennupagasisse panna lubatud ei ole. Samas on gaasi võimalik osta kohapealt ja suhteliselt sama hinnaga (ca 8-10 eurot balloon), mis meil Eestis. Näiteks viie ööpäeva jooksul kulub sõltuvalt tarbimisest kusagil 1-2 suuremat ballooni.

  • Reisikindlustus - olen ainult ühe korra algusaegadel kasutanud, kuid enam mitte, sest tunnen mägedes matkates ja joostes ennast piisavalt kindlalt. Samas kui oled esmakordne matkaja, siis võiksid seda kaaluda. Paar aastat tagasi jäid kindlustuse hinnad kusagile suurusjärku 30 eurot. Hind sõltub kindlustatud päevade arvust (kindlusta eelkõige need päevad, mil plaanid matkata), meditsiinikindlustuse tingimustest, matkaradade kõrgustest (nt soovitav on võtta kõrgus kuni 3000m). Kindlasti küsida kindlustusandjalt üle, kas meditsiinikindlustus hõlmab endast ka helikopteriga päästmist, sest kui seda sees ei ole, siis on kindlustusest vähe kasu. Teatavasti tõsise õnnetuse korral on oluline kiire abi, mis mägedes on kättesaadav eelkõige helikopteriga. Samas olen kuulnud jutte, et selle teenuse maksumus võib ulatuda väga mitmetesse tuhandetesse eurodesse.

  • Parim aeg reisimiseks - ühel korral olen ma seal matkamas käinud juunikuu lõpus ja neljal korral augustikuus. Minul on õnneks alati vedanud ilmaga - st enamasti on olnud ilus ilm, paaril korral ka väga palav, kuid vihmast olen sisuliselt pääsenud. Samas tuleb alati olla valmis halvimaks ilmaks, ja seda ka igal matkahommikul moonakotti pakkides. Teatavasti muutub ilma mägedes ettearvamatult kiirest ning hommikusest päikesepaistest võib paar tunniga saada ainult ere mälestus. Samuti ei tohi unustada tõsiasja, et kui päikeselise ilma korral võib all mäe jalamil olla mõnus ja soe, siis 2000 ja kõrgemal merepinnast võib temperatuur vaevu üle nulli ulatuda (lisaks saadab sind kõrgel üldjuhul ka tugev tuul). Ilma ettearvamatuse heaks näiteks on eelnimetatud ultrajooks, mille võistlustrassi on korraldajad pidanud võistluse ajal ilmastikuolude järsu halvenemise tõttu vägagi mitmel aastal muutma, lühendama ning ka võistluse poole pealt täielikult katkestama.

  • Matkamisviisid - olen harrastanud matkamist nii suure seljakotiga, jäädes ööbima mägedesse, kui ka ühepäevaseid matku väiksema seljakotiga. Viimasel juhul olen õhtuks enne pimedat kämpingusse tagasi tulnud. Selliselt toimisin ka viimasel korral, mil kõik päevad oli telk kämpingus püsti ja matkaks ebavajalikud asjad telgis. See võimaldas mul väiksema seljakotiga ja kiiremini matkata ning hommikul ja õhtul ka veel trenni teha. Samuti võimaldas see mul kaasa võtta suure telgi ja täispuhutava madratsi, mis teeb magamise telgis väga mugavaks. Üldjuhul näeb matkapäev välja selliselt, et hommikul valid mäejalamilt välja konkreetse mäe, mille otsa sa siis ligikaudu pool päeva või enam matkad, ning päeva teine pool kulub allalaskumise peale. Olgu siinkohal märgitud, et kuigi mäkke tõusmine võib olla füüsiliselt väljakutsuv, on tõsiseks väljakutseks jalalihastele hoopis alla tagasi tulemine. Oluline on veel teada, et Prantsusmaal ei ole telkimine mägedes lubatud (v.a. kämpingud), mistõttu suure seljakotiga matkamise eelistamisel tuleks esimese matkapäeva õhtuks jõuda seal samas lähedal (ca 10 km kaugusel) asuvasse Šveitsi või mitte ka väga kaugel asuvasse Itaaliasse.

Lõpetuseks tahan ma sulle näidata, millise elujõu ja tervise annab mägedes elamine ja matkamine. Nimelt 2012. a sõpradega matkal olles kohtasime sellist toredat abielupaari (vt fotot), kes olid parasjagu oma igapäevasel jalutuskäigul. Kuigi nende välimus ja olek seda ei reeda, olid nad väga kõrges vanuses ning ka 100 aastat ei paistnud enam mägede ja merede taga olevat.

Kui sa peaksid otsustama sinnakanti matkama minemise kasuks ja sul tekib küsimusi, millele sa siit vastust ei saanud, siis anna julgesti märku ning ma vastan.

Lisan siia ka lingi enda viimase reisi kulude kohta, mis läks kokku maksma 505 eurot. Vt siit.