neljapäev, 9. märts 2017

Ultrajooksujärgne lihaste seisukord ja võrdlusmoment varasemate karmide pingutustega andsid alust ennetavalt arvata, et seekordne verepilt ei tõota midagi head. Sisetunne ei petnud. Samas, kurvastamiseks ei ole põhjust, sest võistlusjärgsest olukorrast olulisem näitaja on taastumiskiirus. Sellega on põhjust rahul olla. Nüüd aga siis vereanalüüside tulemusest lähemalt.

Kuna synlab on mu verd tänaseks juba enam kui kaks aastat järjepidevalt analüüsinud, on mul oma verepildist ja seda mõjutavatest teguritest järjest parem ülevaade tekkimas. Võrdlusmoment enda varasema verepildiga on parim viis oma organismi eripärasid tundma õppida ning just seeläbi tean ka seda, et 11 päeva tagasi olid mu jalalihased elu hullemas seisus. TransGranCanaria mägiultrajooksu 82. kilomeetriks oli olukord sedavõrd keeruline, et reielihased lõpetasid oma normaalse funktsioneerimise ja halvasid liikumisvõime täielikult. Samas oli see tulevasi katsumusi silmas pidades vajalik kogemus.

Mida see numbrites tähendab?

Võrreldes ainuüksi eelmise aasta TransGranCanaria ultrajooksuga, olid tulemused kordades hullemad. Sarnaselt sellele aastale sai vereanalüüsid antud 2,5 päeva pärast võistlust. Kui eelmine aasta mõõdeti kreatiini kineaasi näiduks 922, aspartaadi aminotransferaasi näiduks 102 ja alaniini aminotransferaasi näiduks 56, siis seekord olid tulemused vastavalt 5313, 332 ja 83. Kreatiini kineaasi puhul on tegemist lihastes leiduva rakusisese ensüümiga, mis reageerib füüsilisele koormusele. Minuealiste normväärtuse ülempiiriks on 308. Seega minul oli see näitaja enam kui 17 korda ülempiirist kõrgem. 

Aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) ja alaniini aminotransferaasi (ALAT) puhul on tegemist ensüümidega, mida leidub kõige suuremas koguses just südamelihases, maksarakkudes ja skeletilihastes. Rakukahjustustest alguse saavate protsesside tagajärjel satuvad ASAT ja ALAT vereringesse ja nende sisaldus seerumis suureneb, saavutades tipphetke 24-36 tundi pärast rakukahjustust ning normaliseerudes kolme kuni seitsme päevaga. Mida rohkem on kahjustatud rakke, seda kõrgemaks see näit kasvab. Minul tuvastati ASAT näitaja normväärtuse ülempiirist (s.o. 40) enam kui kaheksa korda kõrgem ning ALAT enam kui kaks korda kõrgem (normväärtuse ülempiir 41).

Kui nüüd võrrelda selle aasta ultrajooksujärgseid tulemusi ka Eesti ultratriatloni (19 km ujumist, 900 km ratast ja 211 km jooksu) järgselt antud vereanalüüside tulemustega, siis ka see võrdlus ei kannata kriitikat. Siin saab võrdlusmaterjalina kasutada kreatiini kineaasi ja ASAT analüüside tulemusi, sest ALAT näitu Eesti katsumuse ajal me ei mõõtnud. Kuigi Eesti ultratriatloni järgselt on mul tuvastatud seni kõrgeim kreatiini kineaasi näit (5666), on siinkohal oluline teada, et see analüüs sai antud sisuliselt kohe (s.o. ca 30 minutit) pärast lõpetamist. Seevastu ultrajooksujärgne esimene analüüs sai antud 2,5 päeva hiljem. Seega antud juhul on asjakohane võrrelda ultrajooksujärgset kreatiini kineaasi näitu (5313) ja Eesti ultratriatloni järgselt 48 tundi hiljem tuvastatud näiduga (430). Numbrid erinevad enam kui 10 korda viimati antud analüüside kahjuks.

Sarnasele järeldusele jõuab ka siis, kui võrrelda ASAT näitusid. 48 tundi pärast Eesti katsumuse lõppu oli ASAT 61, samas kui ultrajooksujärgselt aga 332.

Vitamiin D - paljude eestlaste murelaps

Mida analüüs edasi, seda rohkem D-vitamiini näit mind üllatab. Alates sügisest olen manustanud enamasti 4000 IU-d D-vitamiini päevas (vahepeal ka periooditi 2 x 4000 IU-d). Vahetult enne Lanzarotele treeninglaagrisse minekut andsin vereanalüüsi, mis näitas vitamiin D näiduks 89,1 nmol/l (normväärtuse alumine piir algab 75-st). Loogiline oleks arvata, et kui treenides Lanzarotel neli nädalat, viibides päevas palju päikese käes ning jätkates samal ajal D-vitamiini manustamist 4000 IU päevas ( v.a. viimased kaheksa päeva, sest toidulisand sai otsa), siis peaks vitamiin D näit veres kasvama või vähemalt jääma viimati tuvastatud tasemele. Paraku juhtus hoopis vastupidine - näitaja oli langenud 67 peale. Minu kogemus ja arusaam ütleb, et organismi vitamiin D vajadust mõjutab väga palju see, kui aktiivne ja sportlik sa oled. Vast edaspidised analüüsid ja oma toidupäeviku analüüsimine näitavad, milline on D-vitamiini vajadus minu tegemisi arvestades.

Verepilt normaliseerus kiiresti

Mul on hea meel, et kuigi verepilt oli päris halb, taastus endine olukord kiirest. Nimelt esmaspäeval (s.o. kuus päeva pärast eelmist analüüsi) antud veri oli näitajate pooles taas normis. Seega ettevalmistus peagi saabuvaks võistlushooajaks jätkub ning uuest nädalast saan hakata treeningkoormusi taas tõstma.

Posted on neljapäev, märts 09, 2017 by Unknown

2 comments

neljapäev, 2. märts 2017

Sel suvel on mul kavas kolm katkematus formaadis katsumust – 2-, 3- ja 10-kordne ultratriatlon. Neist kahe toimumisaeg ja koht on kindlalt paigas ning nendega seotud kulud toetajate (Torm Metall, Reginett, AnuAit) abiga kaetud. Mõlema puhul on tegemist IUTA maailmakarikasarja kuuluvate võistlustega. Esimene võistlus toimub suve hakul Saksamaal, kus 9. juunil antakse start 2-kordse ultratriatloni MK etapile Emsdettenis. Teine võistlus (3-kordne ultratriatlon) toimub samuti Saksamaal, kuid sedapuhku Lensahnis, kus ma osalesin juba ka eelmisel aastal. 

Mõlemad võistlused on ultratriatleetide seas kõrgelt hinnatud ning seal saan Eestit esindada, võisteldes maailma parimatega. Mõlemale võistlusele on end üles andnud ka mu eelmise aasta üks peamisi konkurente, Richard Widmer, kes kindlasti soovib Lensahnis ja Emsdettenis oma varasemate aastate esikohtasid kaitsta.

IUTA 10-kordne katkematu ultratriatlon Šveitsis

10-kordse ultratriatloni toimumispaik on minu jaoks täna veel lahtine. Üks variant on Šveits, kus korraldatakse 10-kordne katkematu ultratriatlon (38 km ujumist + 1800 km ratast + 422 km jooksu) ametliku võistluse ja IUTA maailmakarikasraja etapina. Tänaseks on enda nime sellele võistlusele kirja pannud juba 13 triatleeti, kelle hulgas ka Deca Dave´ina tuntud David Clamp, kes näiteks eelmisel aastal püstitas samas kohas toimunud 20-kordsel day by day formaadis ultratriatlonil maailmarekordi.

Minu osalemine Šveitsi võistlusel on praegu veel küsimärgi all, sest mul ei ole võistluse eelarve kaetud. Arvatakse, et minu tegemiste ainulaadsust ja meeletust arvestades, on mul toetajate leidmine lihtne ja muretu. Kahjuks ei vasta see tõele. Olen palju tegelenud koostööpartnerite leidmisega, ent mu kogemus näitab, et õigete inimesteni ja firmadeni jõudmine on väga vaevarikas.

Ainuüksi Šveitsi 10-kordse ultratriatloni puhul on tegemist suure ja kuluka ettevõtmisega, kus üksnes võistluse osalustasu on juba 2600 CHF ehk 2434 eurot. Samas ei ole see aga ainuke hädavajalik kulu, vaid sinna lisandub ka transpordivahendi rendi- ja kütusekulu, enda ja toetusmeeskonna majutus ning toit. Eelmisel aastal osalesin samas kohas toimunud 10-kordsel (day byday formaadis ehk üks täispikk triatlon 10 päeva järjest) ultratriatlonil ning tänu sellele on mul täpne ettekujutus, mis ja kui palju maksab. Saamaks ligilähedast ettekujutust, kui suured kulud sellise ettevõtmisega kaasnevad, toon sinuni detailse kuluarvestuse.

Šveitsi võistlusel osalemine maksab tuhandeid eurosid

  • võistluse osalustasu – 2434 eurot
  • matkaauto rent – 1660 eurot
  • kütusekulu ja kiirteemaksud 838 eurot (eelmisel aastal aitas osaliselt mul seda kulu katta Tartu Terminal)
  • toetusmeeskonna majutuskulu ehk ühe korteri soodsaim üürimine (hotellid on väga kallid) korraldajalt saadud kontakti kaudu 1180 eurot kuni 2846 eurot – tegemist on kahe erineva üürikorteri pakkumisega, millest üks on mõeldud 2-le ja teine 4-le inimesele
  •  toitlustuskulu – 1240 eurot eeldusel, et eelmisel aastal mind spordi- ja muu vajaliku toiduga võistlusel varustanud toetajad (A. Le Coq, Tartu Mill, Froosh, What the Fruit?, Tailwind, HoneyPower) teevad seda ka sellel võistlusel.

Kokku: sõltuvalt majutusest 7352 eurot – 9018 eurot.

Nagu kulude ülevaatest näha võib, siis selles ei ole kajastatud ühtegi võistlusvarustust puudutavat kuluartiklit, nagu ratas, riided, jooksusussid, ujumisvarustus, valgustus jne. Oluline osa vajaminevast varustusest on mulle erinevate toetajate poolt tagatud ning tuttavate/sõprade käest kasutada küsitud. Näiteks Trek triatloniratta ja Bontrager Woomera rattakingadega varustab mind Rademar, ujumisvarustuse võimaldab Speedo, Saucony jooksusussid annab Jooksuekspert, kompressioontooteid võimaldab CEP/PringStore ning oma tervisenäitajaid kontrollin tasuta SYNLABis. Kui kogu varustus tuleks kõik endale ise soetada, siis eeltoodud võistluse kuluaruanne kahekordistuks.

Otsin toetajaid Šveitsi võistluskulude katmiseks

Minu osalemine Šveitsi 10-kordsel ultratriatlonil saab kõne alla tulla üksnes tingimusel, et ma leian endale koostööpartneri(d), kelle abiga saan eelkirjeldatud kulud kaetud. Olgu siinkohal mainitud, et koostööpartnerlus leiaks aset mittetulundusühingu kaudu. Kui näed võimalust koostööks, kirjuta mulle rait.ratasepp@gmail.com ning saame koostöövormist juba lähemalt rääkida.

Siinkohal kasutangi ära blogikeskkonna ja Facebooki võimalusi, et potentsiaalsete toetajateni jõuda. Olen sulle tänulik, kui aitad selle postituse levimisele jagamise kaudu kaasa.

Posted on neljapäev, märts 02, 2017 by Unknown

No comments