tag:blogger.com,1999:blog-10921511363848157302024-02-20T02:15:55.538+02:00Ultraspordist, ausalt!Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.comBlogger79125tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-43794433095725843312017-08-12T23:23:00.003+03:002017-08-12T23:28:13.112+03:00Blogi asub uuel aadressil<br />
Edaspidi saad minu tegemistel silma peal hoida Neway abiga valminud uues blogikeskkonnas, mille leiad aadressilt<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<span style="font-size: x-large;"><b><a href="http://www.raitratasepp.ee/">www.raitratasepp.ee</a></b></span></div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHRtl0i4Q9TYC-F1Lmt0Zwa6huTvVLvFNzY3k1sVYYsYZad1ScthZHkwDiwcdcF0dyMr5cTgLHf44C6TYZc390iLYwyBjzpJRTF9uqyMVN8XA2-MJ8VQBhSe85hj164opqfBfixzlkEsI6/s1600/blog.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="798" data-original-width="1600" height="318" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHRtl0i4Q9TYC-F1Lmt0Zwa6huTvVLvFNzY3k1sVYYsYZad1ScthZHkwDiwcdcF0dyMr5cTgLHf44C6TYZc390iLYwyBjzpJRTF9uqyMVN8XA2-MJ8VQBhSe85hj164opqfBfixzlkEsI6/s640/blog.png" width="640" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br />
See keskkond jääb arhiiviks, siia miskit uut ma enam postitada ei plaani.<br />
<br />
Mind leiad ka Facebookist<a href="https://www.facebook.com/Rait-Ratasepp-593874390735559/" target="_blank"><span style="color: black;"> </span>www.facebook.com/Rait-Ratasepp</a><br />
<span style="background-color: white; color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px;"><br /></span>
<span style="background-color: white; color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px;"><br /></span>
<span style="background-color: white; color: #1d2129; font-family: "helvetica" , "arial" , sans-serif; font-size: 14px;"><br /></span></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-39419320384573579112017-06-26T09:25:00.002+03:002017-06-26T09:25:47.326+03:00Kui kiiresti toimub taastumine ööpäevasest sportimisest?<div style="text-align: justify;">
Kui ma 2005. a kevadel sõbraga oma esimese maratoni Pariisis jooksin, siis sellest taastumine oli väga vaevaline. Neli päeva olid jalad jubedalt valusad ning kanged. Kaks nädalat pärast maratoni otsustasime sõbraga esimese jooksutrenni teha, kuid olles mõned kilomeetrid üritanud joosta, saime aru, et keha kohe mitte ei taha veel joosta. Seega otsustasime jooksu lõpetada enne, kui õieti alustadagi jõudsime. Alles kolm nädalat pärast maratoni sai uuesti vaikselt liigutama hakatud. Tollal ei oleks ma isegi unes osanud näha, kui kiiresti on tegelikult võimalik raske katsumus seljatada ning uus katsumus ette võtta. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Saksa 2-kordne ultratriatlon oli osa 10-kordse ultratriatloni ettevalmistusest ning seda nii füüsilise poole kui ka taastumise seisukohalt. Taastumisaspekti tuleb mul jälgida ja analüüsida hoolega, sest juuli lõpus toimuva 3-kordse ultratriatloni MK-etapi järgselt on mul täpselt 18 päeva aega, et olla valmis 16. augustil startima Šveitsis toimuval 10-kordsel ultratriatlonil.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVTuhEzG6aB33xs1bSHUBqpeVmWE96ENj5nNeBNeOxSGWnpjvJYJkS2mMHyUbJ5AxCVWhbnQUzcYB1r1zayq5Nj_KQLEX0fY5mPboz9F6Wd1RCSt8QMD_Aqb6kkXeew_j_pFJ-9mk09y6f/s1600/slaid3valmis.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="891" data-original-width="1590" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVTuhEzG6aB33xs1bSHUBqpeVmWE96ENj5nNeBNeOxSGWnpjvJYJkS2mMHyUbJ5AxCVWhbnQUzcYB1r1zayq5Nj_KQLEX0fY5mPboz9F6Wd1RCSt8QMD_Aqb6kkXeew_j_pFJ-9mk09y6f/s320/slaid3valmis.png" width="320" /></a>Mida ma siis taastumise hindamiseks teen? Kohe pärast katsumust hindan ma kahel korral oma verepilti. Esimese vereanalüüsi annan nii kiiresti pärast katsumust kui võimalik ning teise vereanalüüsi teen nädal aega päras võistlust. Esimesel korral määran kindlaks, mis jälje katsumus kehale jättis, ning teisel korral hindan, kui kiiresti verenäidud normaliseeruvad. Selliselt sai toimitud ka seekord. Kohe järgmise päeva hommikul, mil ma Saksamaalt koju tagasi jõudnud, käisin SYNLAB-is analüüse andmas. Selgus, et kolm päeva pärast võistlust ei olnud verepilt üldsegi mitte halb. Tõsi, mõningad näitajad olid küll normist veel väljas (C-reaktiivne valk 8,01 mg/l, alaniini ja aspartaadi aminotransferaas vastavalt 48 ja 49 U/l, antitsreptolüsiin-O 277,4 IU/ml), kuid mitte midagi hullu. Kordades hullem seis tuvastati mul näiteks pärast Eesti 5-kordset ultratriatlonit ja TransGranCanaria ultrajooksu.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nädal pärast Saksa võistlust antud analüüside tulemused olid aga juba korras. Ainuke normist veidi kõrgem näitaja oli antitsreptolüsiin-O (276,4 IU/ml), kuid siin muretsemiseks põhjust ei ole, sest tegemist tundub olevat mu organismi eripäraga. Üheksal korral, kui mul seda näitajat on veres määratud, on see alati olnud natuke üle normi. Diagnostiliselt oluliseks peetakse aga näitu, mis on referentsväärtusest (s.o. kuni 200 IU/ml) 3-4 korda suurem.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Saksa võistluse järgselt mõõdeti mul kõrgeimad hemoglobiini ja hematokrit näidud. Iseenesest on kõrge hemoglobiini näitaja märk heast hapnikutranspordivõimest. Samas, antud juhul võib kõrge näit olla osalt mõjutatud ka veremahu muutusest. Kui mul tavapäraselt on hematokrit 44% juures, siis nüüd mõõdeti tulemuseks 46,4 ja 48,2. See tähendab, et veri oli analüüsi andmise hetkel tavapärasest paksem, mis viitab võimalikule vedelikupuudusele. Kuigi võistlusjärgselt sai kõikidel päevadel väga korralikult vett tarbitud, ei suutnud keha seda millegipärast hästi omastada. See aga võis omakorda mõjutada taastumiskiirust. Igatahes tuleb mul nüüd neid näitajaid lähipäevil veel kontrollida, et teada saada, kas ja kuna hematokrit näitaja normaliseerub.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirYGr5FJA_me9Lfni-MV8_kU5bBtAWHlOIXyAZ4LjZLRIhubqMwamGv12UNAJTrxrhgKhB6ncz7Qb0082XsYHuRv2z0OHRgxjA6NyOza_C7D1vBcNbtqPaxTRKHTyRNqOgmY9AkAFi5cWF/s1600/IMG_2568.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="1200" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirYGr5FJA_me9Lfni-MV8_kU5bBtAWHlOIXyAZ4LjZLRIhubqMwamGv12UNAJTrxrhgKhB6ncz7Qb0082XsYHuRv2z0OHRgxjA6NyOza_C7D1vBcNbtqPaxTRKHTyRNqOgmY9AkAFi5cWF/s320/IMG_2568.jpg" width="320" /></a>Taastumise igakülgseks hindamiseks verepildist ainukesena ei piisa, sest see ei anna tagasisidet vaimujõu ja pingutusvõime taastumise kohta. Näiteks teisipäeval sai tehtud esimene korralikku pingutust nõudev ujumistrenn ja kuigi verepildi järgi oli kõik justkui hästi, oli mul vees raske. Raskus väljendus selles, et kui ca 2 km jagu suutsin režiimujumist teha nagu enne võistlust, siis kolmandal km ühel hetkel kadus kätest lihtsalt jõud ära ning pingutusvõime justkui haihtus. See oli selge märk, et keha alles kosub võistlusest. Samas on see täiesti normaalne, arvestades, et Saksa katsumusest oli möödas kõigest 9 päeva.<br />
<br />
Kuigi võistlusest oli möödas kõigest üksteist päeva, tuli 10-kordset ultratriatlonit silmas pidades pikkade rattasõitudega juba algust teha. Kehale oli vaja anda kogemus, mis tunne on pärast nii lühikest pausi taas rattaseljas olla. Seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Seepärast saigi neljapäeval järjekordne rattasõit Tartust Pärnusse ning pühapäeval Pärnust Tartusse tagasi ette võetud. Füüsilise koha pealt oli seis hea ning keha talus rattaasendit hästi. Vaimse poole pealt muutis halastamatu ilm rattasõidu kordades keerulisemaks, kui algselt arvasin. Nimelt neljapäeval puhus väljas jahe ja väga tugev tuul (10 m/s) ning kuna tuule suund oli läänest, tähendas see 180 km vastutuult sõitmist. Väga keeruline sõit oli, kuid vähemalt sai see ilusti tehtud. Õnneks tuul pühapäevaks suunda ei muutnud ning vähemalt tagasisõit oli nauditav ja kiire. Teist sellist vastutuult sõitmist ma pühapäeval üle elanud vist ei oleks.<br />
<br />
Juba tuleval nädalavahetusel on plaanis järgmine rattasõit Tartust Pärnusse ja tagasi. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-54157743741193732822017-06-20T12:20:00.001+03:002017-06-21T10:00:30.891+03:00Saksamaa 2-kordne ultratriatlon - miks teine koht on hea?<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPQg_iSIHXnaAEZlgcT5Q-mmhr18_BQ58Jha4nrV94nZTjkhauxSdEOmDTBiprUtHaYAKy8oyeWLoY6eMtulYpEYojjXJFdRO0wdg5U9-aFFMq1RbTqoE_5HRZI4eD_vz8LJoUB5Esi2q5/s1600/IMG_2941.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="1200" data-original-width="800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPQg_iSIHXnaAEZlgcT5Q-mmhr18_BQ58Jha4nrV94nZTjkhauxSdEOmDTBiprUtHaYAKy8oyeWLoY6eMtulYpEYojjXJFdRO0wdg5U9-aFFMq1RbTqoE_5HRZI4eD_vz8LJoUB5Esi2q5/s320/IMG_2941.jpg" title="Foto autor: Krista Mikk" width="213" /></a>Kuigi Saksa 2-kordsest ultratriatlonist on juba möödas 9 päeva, avanes mul alles nüüd esimene võimalus sulle võistlusest kirjutada. Tegemist oli minu jaoks eelmise aasta Saksamaa 3-kordse kõrval ühe konkurentsitihedaima ultravõistlusega. Seda kinnitab ka lõpuprotokoll, kust nähtub, et poodiumikoha tagas aeg alla 21 tunni ja 25 minuti ning et esinelik lõpetas 2 tunni sees. Samas just tihe konkurents on see, mis võimaldas mul sedavõrd hea tulemuse teha ja samuti tegi võimalikuks uue maailmarekordi sünni.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Fakte võistluse kohta</span></h4>
<br />
<ul>
<li style="text-align: justify;">Uus maailmarekord on 19:44:42, mis on eelmisest täpselt 5,5 minutit kiirem (eelmine rekord 19:50:12);</li>
<li style="text-align: justify;">Minu lõpuaeg oli 20:14:25, mis peaks olema paremuselt kolmas aeg maailmas (samas 100% kindel ei ole😊);</li>
<li style="text-align: justify;">7,6 km ujusin ajaga 2:12:01;</li>
<li style="text-align: justify;">360 km ratast sõitsin 10:54:03. See aeg sisaldab ka vahetusalades kulunud aega, rattasõidu netoaeg oli 10:43:22, mis teeb keskmiseks kiiruseks 33,9 km/h, arvestades, et rattadistantsi tegelik pikkus oli 363 km;</li>
<li style="text-align: justify;">84,4 km jooksin ajaga 07:08:22 (netoaeg 07:03:10), millest esimene 42,2 km sai joostud ajaga 3:22:06.</li>
</ul>
<br />
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">7.6 km ujumist</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjENIZNUK9TmzkRx5wBDTo3GOXY2OxOJ4QaxZ8FbZ5m24h8cRWgkJgtW20rwY2FwYhaTdj8WNr2Fl1f3V0fYkym7gRDEVYX17CXsN6fx6wLXCyq5RqesqNYqwL6XnwUmCpeZVsjVoeo_ikO/s1600/IMG_2231.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="800" data-original-width="1200" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjENIZNUK9TmzkRx5wBDTo3GOXY2OxOJ4QaxZ8FbZ5m24h8cRWgkJgtW20rwY2FwYhaTdj8WNr2Fl1f3V0fYkym7gRDEVYX17CXsN6fx6wLXCyq5RqesqNYqwL6XnwUmCpeZVsjVoeo_ikO/s320/IMG_2231.jpg" title="Foto autor: Krista Mikk" width="320" /></a>Ujumine kulges ilma ühegi tõrketa ja enesetunne vees oli algusest lõpuni suurepärane. Siin võlgnen kogu tänu Jüri Käenile, kes mu ujumisoskuse viimase pooleteise aasta raske tööga täiesti uuele tasemele on viinud ning aidanud vahet kiiremate ujujatega järjepanu vähendada. Minu jaoks on ujumise juures oluline, et vahet põhikonkurentidega ei tekiks või jääks see väga tagasihoidlikuks ning et ujumine ei rööviks mult liigselt energiat.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui möödunud aastal Saksa 3-kordse ultratriatloni ajal otsustasin vale kalipso kasuks, siis seekord sai valitud veetemperatuurile vastav kalipso. Basseinivesi oli 24 kraadi soe ning ainuõige otsus oli ujuda varrukateta kalipsoga. See aitas vältida keha ülekuumenemist ja vähendas vajadust vedeliku tarbimise järele. Pealegi meeldib mulle varrukateta kalipso puhul see, et käed on liigutuseks täiesti vabad.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">360 km ratast</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi rattarada oli suhteliselt lauge profiiliga, ei olnud tegemist kiire rajaga. 4.8 km pikkusel rattaringil oli kuus pööramist ja üks nullipidurdamisega tagasiööre, mis 76 ringi peale kokku annab päris märkimisväärse ajalisa. Sarnaselt ujumisele kulges ka rattasõit muretult ning 34 km/h keskmise kiirusega jäin väga rahule. Esikohal olnud poolakaga sõitsime tema viimased 140 km samas tempos, kusjuures mulle sobis hästi, et mina sain eespool sõites tempot dikteerida. Rattasõidu tegi nauditavaks see, et ratas toimis suurepäraselt ning mingeid tehnilisi viperusi ette ei tulnud. Lisaks hästitoimivale rattale on ülioluline, et rattaasend oleks paigas. Eredalt on veel meeles, kuidas triatlon harrastamise esimestel aastatel ei lubanud ebaõige asend üle 60 km sõita, ilma et alaselg ei oleks valusaks jäänud. See mure sai Lanzarotel Ben Price juures 2013. aasta sügisel tehtud rattaasendi testiga seljatatud .</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTteL4dMc9denrQwm-B-uHQp7I7X8yXQxW_KQkS3R9JeCu-qfQZHF-Bqpwco_OjeYjtdTsG4Zm5wkI4NHUDlGZf9zwhus9Oxb_Gq82pU_lTvVsdNLQUUrYX-sso78opMwyZK_YFi17B2rv/s1600/IMG_2493.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="800" data-original-width="1200" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiTteL4dMc9denrQwm-B-uHQp7I7X8yXQxW_KQkS3R9JeCu-qfQZHF-Bqpwco_OjeYjtdTsG4Zm5wkI4NHUDlGZf9zwhus9Oxb_Gq82pU_lTvVsdNLQUUrYX-sso78opMwyZK_YFi17B2rv/s320/IMG_2493.jpg" title="Foto autor: Krista Mikk" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna konkurents on ultratriatlonivõistlustel läinud sedavõrd tihedaks, siis rattasõidu ajal enam ühtegi kergekäelist seisakut teha ei saa. Kui varasematel võistlustel sai tehtud lühikesi peatusi toidu manustamiseks, siis nüüd käis kõik hoo pealt. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samas kui tekib vajadus keha kergendamise järele, siis ei tasu seda väga pikalt edasi lükata. Nimelt ainuke kord, mil 11-tunnise rattasõidu ajal mu jalad 35 sekundiks maad puutusid, oli kiire wc peatus, kusjuures seda peatust sai edasi lükatud ca 100 km jagu. Oluline tähelepanek oli aga see, et kohe pärast keha kergendamist paranes tunne oluliselt ning järgmised 5 ringi olid rattaajad tavapärasest mitmeid sekundeid kiiremad. Seega seisakule kulutatud aeg sai kohe kuhjaga heastatud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimene võimas emotsioon ja kergendustunne saabub rattasõidu lõpus, kui saad pärast 360 km ühtejutti pedaalimist taas jalgadel olla ja rattaasendi püstiseismise vastu vahetada. Teine ülivõimas emotsioon saabub juba jooksu lõpuosas, kui ajule jõuab kohale, et see katsumus saab kohe edukalt lõpetatud.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">84,4 km jooksmist</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigXOncQiqG_vw3oxaKCid5d_WDGyBsKA-VqmwZkwEwOgfxZKdinxGQrYFJlfg7do6A2jbjMr7qPhgmVBKdbSdLpLgHptxyDjXgblhvnTwZdxESnuzee8qdyAC6i1dDYYvEb_IKYTUoozkV/s1600/IMG_2550.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="1200" data-original-width="800" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigXOncQiqG_vw3oxaKCid5d_WDGyBsKA-VqmwZkwEwOgfxZKdinxGQrYFJlfg7do6A2jbjMr7qPhgmVBKdbSdLpLgHptxyDjXgblhvnTwZdxESnuzee8qdyAC6i1dDYYvEb_IKYTUoozkV/s320/IMG_2550.jpg" title="Foto autor: Krista Mikk" width="213" /></a>Kuigi kahe maratoni läbimiseks kulunud 7 tunniga olen väga rahul, tean, et jooksuvorm oleks lubanud mul 6,5 tunni alistamist. Paraku seekord sain plaanitud tempot hoida üksnes esimese poolmaratoni <span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>(aeg 1:34:17), sest toitumisprobleemid ja tekkinud energiavõlg sundisid mind tempoga veidi tagasi tõmbama. Nimelt juba rattasõidu ajal oli mul probleeme tahke toidu söömisega ja täiskõhutunde tekitamisega. Lisaks muutusid mul arusaamatul kombel hambad magusa ja happelise toidu suhtes ülitundlikuks, mistõttu suur osa menüüs olnud toitudest langes seega ära. Õnneks sai kõik tarbitud toit tiimi poolt üles täheldatud ning selle analüüsimine peaks andma vastuse, mis sai valesti tehtud ja kuidas seda järgmine kord vältida.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #cc0000;">Miks teine koht on hea?</span></b></h4>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi võistluse võitmine ja kiireim olemine pakub alati kõige võimsama emotsiooni, on teine koht aga parim motivatsiooni säilitaja. Nii ka minu puhul, ei jõua ära oodata võimalust, et taas üritada 20 tunni piiri ja seni kiireima aja alistamist. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lõpetuseks edastan oma suurimad tänusoovid koostööpartneritele/toetajatele ja inimestele, kes on tänaseks <a href="http://raitratasepp.ee/" target="_blank">toetanud</a> mu hooaja põhisündmuse (Šveitsi 10-kordne ultratriatlon) õnnestumist.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-62182043029684909732017-06-04T10:37:00.000+03:002017-06-04T10:37:46.076+03:00Taastumiskiirus loeb... ja palju<div style="text-align: justify;">
Nüüd, kus esimese võistlusstardini on jäänud loetud päevad, on viimane aeg likvideerida oma võlgnevus sinu ees - mul on veel kirjutamata kahe viimase vereanalüüsi tulemustest. Miks vereanalüüsid olulised on? Alati pärast rasket treeningtsüklit hindan verepildi järgi, kas ja millise mõju see kehale jättis ning kui kiiresti näitajad tagasi normi saavad. Verepildi järgi oskan ma paremini järgmist treeningtsüklit plaanida ja aegsasti tuvastada võimalikke ületreenituse ohumärke.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esmalt räägin sulle analüüsi tulemustest, mis sai antud pärast Lanzarote treeninglaagrit, kus 14-päeva jooksul sai trenni tehtud 88 tundi. Selle treeningtsüklist kohta saad lugeda <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2017/04/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>. Tavaliselt annan ma vereanalüüse kahel korral - kohe pärast koormusnädalat ning nädal hiljem. Esimese analüüsiga fikseerin hetkeseisu ning teise analüüsiga hindan taastumiskiirust. Kuna kohe pärast Lanzarote laagrit ei olnud mul võimalik verd anda (reisisin koju Lanzarotelt), siis sai seekord kontrollitud üksnes taastumist. Selgus, et nädal pärast Lanzarote treeninglaagrit olid verenäitajad igati korras (vt tabelit). See oli selge märk ülikiirest taastumisest. Kahjuks jäi seekord teadmata, mis seis mul päev pärast laagrit oli. Huvitav oleks olnud teada, kas üldse ja palju verenäitajad sellise keerulise treeningtsükliga normidest väljusid.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKktDAGVBqjLBVv-6d0iF08fCg_1qK5vWQ11M42zvck9PNbDnzYh1MsTRCEGDYrG_WtrZxP7MGFM62De6NDtVUJacxCHXaDnh2gwpcYG0s8OWLgTmP1CxoCoyq6GuP3HxnXnVjHxpgKjMc/s1600/Esitlus1-page-001.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKktDAGVBqjLBVv-6d0iF08fCg_1qK5vWQ11M42zvck9PNbDnzYh1MsTRCEGDYrG_WtrZxP7MGFM62De6NDtVUJacxCHXaDnh2gwpcYG0s8OWLgTmP1CxoCoyq6GuP3HxnXnVjHxpgKjMc/s320/Esitlus1-page-001.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
SYNLAB-is sai vereanalüüse teostatud ka pärast viimast treeningtsüklit, mille kohta võid lähemalt lugeda <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2017/05/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>. See treeningtsükkel kulmineerus nädalavahetusega, mil reedel sai rattaga Tartust Pärnusse sõidetud, laupäeval sai ujutud 7,5 km ja seejärel joostud 19 km ning pühapäeval rattaga Pärnust Tartusse tagasi sõidetud. Kuna esmaspäeval ei olnud mul võimalik analüüsideks verd andmas käia, sai seda tehtud kohe teisipäeva hommikul (s.o. 1,5 päeva pärast treeningtsükli lõppu). Plaan oli ka nädala pärast minna analüüse andma, kuid see jäi tegemata lihtsal põhjusel - ei olnud, mida hinnata. Nimelt selgus, et vereanalüüsid oli sisuliselt korras juba 1,5 päeva pärast treeningtsüklit (tulemusi võid näha juuresolevast tabelist). Kuigi tulemustega oli põhjust rahul olla, näitas lümfotsüütide madal arv, et keha kaitsevõime on tavapärasest madalam ning et järgnevatel päevadel tuli olla ettevaatlik, et ei korjaks kusagilt mingit külmetust või viirust ülesse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõlemad analüüsid kinnitasid tõsiasja, et keha taastub rasketest pingutustest väga kiiresti. Seda on hea teada, arvestades taastumisalast väljakutset, mis mind juuli lõpus ees ootab. Juuli viimastel päevadel toimuva 3-kordse ultratriatloni (11,4 km ujumist + 540 km ratast + 126,6 km jooksu) ning 10-kordse ultratriatloni vahele jääb kõigest 16 päeva. Nii vähese taastumisaejaga ei ole ma varem pidanud hakkama saada. Näiteks eelmisel aastal jäi 3-kordse ja <i>day by day </i>formaadis 10-kordse ultratriatloni vahele tervelt 24 päeva.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-40367032725797989472017-05-25T07:51:00.000+03:002017-05-25T07:51:05.007+03:00Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol5: kolm ala korraga fookusesse<div style="text-align: justify;">
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKVb0UbAGNZ6XQrba8EKBpCtbKVe-1bIpNMXvKA_ezGUbIFPVQgrwTD2QCFh0efLawK-DjWcTwKWc4QIiAkjmt00GhAOrR_pzSgJzYBOng6aBSw5GZEq6tr2Jub249rr9uBS0Bhhq3neVD/s1600/Untitled.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="949" data-original-width="549" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKVb0UbAGNZ6XQrba8EKBpCtbKVe-1bIpNMXvKA_ezGUbIFPVQgrwTD2QCFh0efLawK-DjWcTwKWc4QIiAkjmt00GhAOrR_pzSgJzYBOng6aBSw5GZEq6tr2Jub249rr9uBS0Bhhq3neVD/s320/Untitled.png" title="Pärnusse jõudmine" width="185" /></a>Võistlusele eelnevat viimast treeningtsüklit pean ma alati üheks keerulisemaks, sest siis tuleb tavapärase kahe ala (ratas ja ujumine või jooks ja ujumine) fookuses hoidmisele keskenduda kolmele alale. Seega enamus päevadel tuleb triatlonit harrastada, kuigi selle erinevusega, et alade järjekord on erinev ning et kolme ala päris üksteise järgi ei läbi. Kolmele alale korraga keskendumine tähendab seda, et treeningmahud ala lõikes on väiksemad, kuid intensiivseid treeninguid on tavapärasest rohkem. Kõige intensiivsem töö leidis aset vees, sest see ei lõhu lihaseid, samas avaldab suurt positiivset mõju ratta- ja jooksuvõimekusele. Hea tõestus selle kohta on Tartu jooksumaratoni tulemus, mis paranes eelmise aastaga võrreldes üle 2,5 minuti, kuigi kiirust arendavate lõigutrennide arv oli üsna tagasihoidlik. Jooksumaratonil tundsingi, et kiirem jooks jäi pigem lihaste kui hapnikutranspordi taha. Nimelt mootor oleks lubanud pingutada enamgi, kuid jalad lihtsalt ei olnud treenitud kiiremini liikuma.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Nüüd aga siis viimase 14-päevase treeningtsükli juurde, mis numbrites nägi välja järgmine:<br />
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">53,5 tundi treeninguid</li>
<li style="text-align: justify;">ujumist 50 km, jooksu 173 km, ratast 765 km</li>
<li style="text-align: justify;">pikim ujumine 9,5 km</li>
<li style="text-align: justify;">2 x 177 km ratast</li>
<li style="text-align: justify;">pikim jooks 24 km - keskmine kiirus 4:11 min/km ja pulss viimaseks km tõusis kõigest 132ni</li>
</ul>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-_kf8w02o1FbaUwXjNB_Vy7sLOjg6x2orNXuYclyv4aT9BzQJuoqqHmX7MMU1QxE1VeZOx5M_QFjW_2zbN9eGW97TbORaQf1WsJR-8JGneem9ocLsyhONmcwh5JhCXZMh-4uHDcBAepzU/s1600/treeningp%25C3%25A4evik+viimane.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="531" data-original-width="1537" height="110" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-_kf8w02o1FbaUwXjNB_Vy7sLOjg6x2orNXuYclyv4aT9BzQJuoqqHmX7MMU1QxE1VeZOx5M_QFjW_2zbN9eGW97TbORaQf1WsJR-8JGneem9ocLsyhONmcwh5JhCXZMh-4uHDcBAepzU/s320/treeningp%25C3%25A4evik+viimane.png" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Treeningtsüklist parema ülevaate saamiseks toon sinuni ka treeningkava.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Koormusnädalale omaselt oli ühes nädalas viis ujumistrenni ning see oli ülesehitusega 3+2. Esmaspäevane ja teisipäevane ujumine valmistavad mind ette kolmapäevaseks, nädala raskeimaks ujumiseks. See ei ole tavaliselt küll nädala pikim ujumine, kuid see eest väga intensiivne. Jüri koostab mulle sedavõrd raskete režiimidega kava, mida tihtipeale mul ei olegi võimalik lõpuni ära kesta. Mõte on selles, et see ujumine peabki raskelt tulema. Seejärel on üks ujumisvaba päev ning reedese ujumisega valmistan ma end ette nädala pikimaks ujumiseks, mille eesmärgiks on treenida käte ajalist vastupidavust ja keha võimet hoida tavapärast ujumiskiirust võimalikult pikka aega. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Näiteks eelmisel laupäeval tuli mul ujuda 9,5 km katkematult, hoides võistlustingimustele sarnast tempot ja rütmi. Teisisõnu oli pingutusaste ca 65-70% maksimumist. Ujumisaegade võrdlus näitas, et suutsin kogu 9,5 km ajal hoida üsnagi sarnast kiirust. Näiteks mu esimese ja üheksanda kilomeetri ajad erinesid kõigest 30 sekundit. Selle ujumise raames ujusin 10. juuni võistlusel ees ootava distantsi (7,6 km) oluliselt kiiremini kui ma varasemate 2-kordsete ultratriatlonite raames kalipsoga olen ujunud. Vahest olulisem oli aga enesetunne pärast sellist distantsi, mida ei anna võrrelda mu paariaasta taguste ujumistega. Oluline on tulla veest välja hea enesetundega ja mitte ennast liiga palju energeetiliselt kulutada, sest ees ootab 360 km tugevat pedaalimist ja kaks jooksumaratoni. Nüüd jääb üle loota, et Saksamaal tuleb senisest kiireim ja energiasäästlikum ujumine.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi suurema osa rattatreeningutest olin sunnitud kehva ilma tõttu sisetingimustes tegema, sai kõik vajalik treeningtsükli lõppu plaanitud pikkade rattasõitude ettevalmistamiseks tehtud. Nimelt on mul tavaks saanud see, et võistlusele eelneva viimase koormusnädala lõpus sõidan reedel rattaga Tartust Pärnusse ja pühapäeval Pärnust Tartusse tagasi. See ettevõtmine toimub mul ilmast sõltumata. Kui varasematel kordadel olen mitmel korral näinud ilmaga vett ja vilet, siis seekord oli ilm suurepärane. Kuigi mõlemal päeval tuli mul sisuliselt terve tee vastutuult sõita, on minu jaoks kõige olulisem, et vihma ei kallaks ja et temperatuur üle 10 kraadi püsiks. Vastutuulega maadlemine on iseenesest aga hea vaimujõu treenimise viis.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Oluline on aga tähele panna, et üksnes rattasõiduga Pärnusse ja tagasi sellel nädalavahetusel treeningud ei piirdunud. Kohe pärast Pärnusse jõudmist läksin jooksma, eesmärgiga treenida üleminekut, sest ultratriatlonil järgneb ülipikale rattasõidule alati ka ultrajooks. Ülemineku treenimiseks piisab 3-5 km-st. Järgmisel päeval ootas mind ees esmalt 7,5 km ujumist ning seejärel pärast paaritunnist taastumist 19 km jooksu. Olen suutnud taastumisvõime päris rahuldavale tasemele saada, sest näiteks laupäeva hommikuseks ujumiseks ei olnud reedest pikka rattasõitu enam tunda. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Samuti oli laupäeva õhtuseks jooksuks hommikune 7,5 km ujumine unustatud. See väljendus enesetundes ja 19,1 km läbimiseks kulunud ajas (1:20:24). Pühapäeva hommikuks omakorda oli keha kõik laupäevased treeningud unustanud ning sõit Pärnust Tartusse kulges muretult. Rattaga Tartusse jõudes tegin taas lühikese jooksuotsa ülemineku treenimiseks - 3,3 km läbimine keskmise kiirusega 4:08 min/km ja pulsiga alla 130 on minu jaoks märk sellest, et olen 10. juunil algavaks 2-kordseks ultratriatloniks valmis.</div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-37533997570261391222017-05-09T08:01:00.001+03:002017-05-09T08:01:17.387+03:00Võimalus tutvuda ultratriatloni MK-etapi telgitagusega<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC-J9dIZ-ey8xVacmQ-DD3LfwGcxrOtMyOqKTE5l-d_rTbDnxTUVbxVrEUc7LcW6mxI2_045b302rvbPYjxSR2A3Mt3d5-Mcl3hgQC0HtUM78hJiQysiggwNB4n-fzVbbO03Lh15rjsxcT/s1600/DSC_0131.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC-J9dIZ-ey8xVacmQ-DD3LfwGcxrOtMyOqKTE5l-d_rTbDnxTUVbxVrEUc7LcW6mxI2_045b302rvbPYjxSR2A3Mt3d5-Mcl3hgQC0HtUM78hJiQysiggwNB4n-fzVbbO03Lh15rjsxcT/s320/DSC_0131.JPG" width="212" /></a><span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Minu ultratriatloni võistlushooaeg on peagi algamas ning otsin kuni kahte abilist enda toetustiimi. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b id="docs-internal-guid-9858e76a-e6e9-4b47-9654-960b4f8162ff" style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Minu esimeseks võistluseks on 2-korde ultratriatlon (7,6 km ujumist + 360 km ratast + 84,4 km jooksu) Saksamaal Emsdettenis. Stardipauk antakse 9. juunil ning võistlus kestab eduka soorituse korral eelduslikult ca 21 tundi.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Võistluspaiga poole asun oma toetusmeeskonnaga Tartust autoga teele 5. juuni varahommikul ja plaan on tagasi jõuda 13. juunil.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Tegemist on IUTA maailmakarikasarja kuuluva võistlusega, kuhu tänaseks on end üles andnud 69 ultratriatleeti. Nende seas ka mu hea ja tugev konkurent Richard Widmer, kes on seda ja ka mitmeid teisi MK etappe korduval võitnud. Temaga konkureerimiseks tuleb olla kiire nii võistlusrajal kui ka vahetusalades. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">See on võimalik üksnes toetusmeeskonna abiga, kelle ülesandeks oleks mulle söögi, joogi ja muu vajaliku varustuse andmine, vaheaegade edastamine, minu sotsiaalmeedias postituste tegemine, et Eestis olevad kaasaelajad oleksid kursis, mis põnevat rajal ja raja ääres toimub. Loomulikult tuleb abiks olla ka muude võistluse ajal esile kerkivate küsimuste lahendamisega. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjN0ao7MvWMJnekMCHn-jRhSBmVqe4x1jP1_akkKh2VZHL6BAIbyA3cVs1Mt0oEMU9VQXvXG9wtElxfwnOfM5KoYmQL94Fp-djT5SwZSL-rLYc6gYZz9xjEmiFymfEND_MTwEEhFHAxIpR4/s1600/kristjan+teedemaa+foto.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="185" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjN0ao7MvWMJnekMCHn-jRhSBmVqe4x1jP1_akkKh2VZHL6BAIbyA3cVs1Mt0oEMU9VQXvXG9wtElxfwnOfM5KoYmQL94Fp-djT5SwZSL-rLYc6gYZz9xjEmiFymfEND_MTwEEhFHAxIpR4/s320/kristjan+teedemaa+foto.jpg" width="320" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjN0ao7MvWMJnekMCHn-jRhSBmVqe4x1jP1_akkKh2VZHL6BAIbyA3cVs1Mt0oEMU9VQXvXG9wtElxfwnOfM5KoYmQL94Fp-djT5SwZSL-rLYc6gYZz9xjEmiFymfEND_MTwEEhFHAxIpR4/s1600/kristjan+teedemaa+foto.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><span style="background-color: white; color: black;"></span></a><span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Seni on mu toetusmeeskonnad võistlustel kenasti hakkama saanud ja kamba peale on lahendatud ka ootamatusi, mida esialgu ei oskagi ette näha. Ka sel võistlusel tuleb kaasa inimesi, kes on toetustiimis juba olnud, seega know-how on olemas ja keegi jalgratast leiutama ei pea. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Mu toetusmeeskonna tegemiste ja nende nägemuse kohta saad täiendavalt lugeda <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/08/ultrakatsumused-toetustiimi-vaatenurgast.html" target="_blank">siit</a> ning pildimaterjali leiad <a href="https://www.facebook.com/pg/Rait-Ratasepp-593874390735559/photos/?tab=album&album_id=972479892875005" target="_blank">siit</a>.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white;"><span style="font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Toetusmeeskonna liikmele tagan omalt poolt transpordi võistluspaika ja tagasi ning majutuse. </span><span style="font-family: "arial"; white-space: pre-wrap;">Teisisõnu transpordi- ja majutuse eest abistaja midagi tasuma ei pea. </span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<b style="font-weight: normal;"><span style="background-color: white;"><br /></span></b></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">Huvi korral kirjuta mulle lühidalt e-mailile </span><a href="mailto:rait.ratasepp@gmail.com" style="background-color: white; text-decoration: none;"><span style="font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: underline; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;">rait.ratasepp@gmail.com</span></a><span style="font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><span style="background-color: white;">, miks sa soovid toetusmeeskonda tulla. Kuna aega napib, siis anna endast märku lähipäevil.</span></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: white; font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNR-e7h_BBaH30rcV5x3g8Io7Tgsc-tKQ31ILGaDGIS0EFjv34MCSq5ek8Stg-hipHHtebJMG_HCy2aYwrqL2Pl_kjWY20mD2_LenczMNSFe9ZMonImSfUylCzjV4z6HNYoPbEDHNXQMll/s1600/5T3qzp6Y4zXAp6snVESrSS.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNR-e7h_BBaH30rcV5x3g8Io7Tgsc-tKQ31ILGaDGIS0EFjv34MCSq5ek8Stg-hipHHtebJMG_HCy2aYwrqL2Pl_kjWY20mD2_LenczMNSFe9ZMonImSfUylCzjV4z6HNYoPbEDHNXQMll/s320/5T3qzp6Y4zXAp6snVESrSS.jpg" width="320" /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNR-e7h_BBaH30rcV5x3g8Io7Tgsc-tKQ31ILGaDGIS0EFjv34MCSq5ek8Stg-hipHHtebJMG_HCy2aYwrqL2Pl_kjWY20mD2_LenczMNSFe9ZMonImSfUylCzjV4z6HNYoPbEDHNXQMll/s1600/5T3qzp6Y4zXAp6snVESrSS.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><span style="background-color: white; color: black;"></span></a><span style="font-family: "arial"; font-style: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><span style="background-color: white;">Teadmiseks veel nii palju, et toetusmeeskonda abilise valimisel ei lähtu ma sooviavalduste saamise ajalisest järjekorrast, vaid tähtsad on isikuomadused. Oluline on minu ja toetusmeeskonnaliikmete omavaheline klapp ning sobivus. Seega otsuse tegemise kriteeriumid on subjektiivsed. Juhul kui peaksin saama mitmeid sooviavaldusi, siis tõenäoliselt ma kõigiga kohtuda ei jõuaks. Sellisel juhul lõpetan otsingud sobivate inimes(t)e leidmisel.</span></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><span style="font-size: 14.6667px; text-align: start;"><br /></span></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><span style="font-size: 14.6667px; text-align: start;"><br /></span></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<span style="background-color: transparent; color: black; font-family: "arial"; font-size: 11pt; font-style: normal; font-variant: normal; font-weight: 400; text-decoration: none; vertical-align: baseline; white-space: pre-wrap;"><br /></span></div>
<div dir="ltr" style="line-height: 1.38; margin-bottom: 0pt; margin-top: 0pt; text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-22195929104932693142017-04-12T00:14:00.000+03:002017-04-12T00:14:26.352+03:00Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol4: teen selle treeningutel läbi<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDNe5Z36yRTg-R3XThJW4tLqEvCwJEqh6HouIbUsL6_RbOfAzC3jR5uv2Dgx_VX6pFT0hpVxigt2Fvwf8blLf5F03E5Q2T91b2GRBmvoAzKcK-vex-hamQQg1LDli1l14x5P-ERvg0Kxzd/s1600/20170410_124612.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDNe5Z36yRTg-R3XThJW4tLqEvCwJEqh6HouIbUsL6_RbOfAzC3jR5uv2Dgx_VX6pFT0hpVxigt2Fvwf8blLf5F03E5Q2T91b2GRBmvoAzKcK-vex-hamQQg1LDli1l14x5P-ERvg0Kxzd/s320/20170410_124612.jpg" width="240" /></a>Viimased kaks treeningnädalat kinnitasid, et olen oma füüsilise treenituse viinud sinnamaani, et võin kogu ärkveloleku aja katkematult sportida ja nii päevi järjest. Lanzarote treeningtsükli raames sai sisuliselt 10-kordne ultratriatlon (38 km ujumist + 1800 km ratast + 422 km jooksu) läbi tehtud. Nimelt sai rattaga sõidetud 1800 km ja ujutud 42 km. Kuigi jooksukilomeetreid sai läbitud 150, kogunes teine sama palju jalutades, sest lisaks treeningutele sai igal päeval (paaril korral lausa kaks korda päevas) lapsega 1,5 kuni 2 tundi jalutatud. Suvel ees ootava 10-kordse ultratriatloni kontrollaeg on samuti 14 päeva – seega nüüd on mul olemas vajalik teadmine, et see on tehtav. Just selle teadmise ja kogemuse saamise pärast ma sellise treeninglaagri ette võtsin. See võimaldab mul 10-kordse katsumuse ajal võtta eesmärgiks mitte üksnes läbimise, vaid annab mulle veendumuse, et kogu see ettevõtmine võiks olla tehtav 8 ööpäevaga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Järgnevalt siis lähemalt sellest, milline see treeningtsükkel täpsemalt välja nägi. Esmalt kokkuvõtvalt mõningad faktid selle 14-päevase treeninglaagri kohta:</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li>88 tundi treeninguid</li>
<li>1801 km ratast + 42,6 km ujumist + 150 km jooksu</li>
<li>rattaga sai ronitud 21 213 vertikaalset meetrit</li>
<li>pikim rattasõit 227 km (sh 2864 tõusumeetrit)</li>
<li>5 päeva sees sai tehtud kolm 200+ km ja kaks 120+ km pikkust rattatrenni</li>
</ul>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Jooksu osas sai ettevalmistus 422 km pikkuseks jooksuks tehtud juba talvel (vt selle kohta lähemalt <a href="http://ultraspordist.blogspot.it/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks_24.html" target="_blank">siit</a>, <a href="http://ultraspordist.blogspot.it/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a> ja <a href="http://ultraspordist.blogspot.it/2016/12/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>). Nüüd oli kord jõudnud rattatreeninguteni. 10-kordse ultratriatloni raames pean olema võimeline sõitma järjest 1800 km ratast. Selle ettevõtmise edu ei seisne üksnes füüsilises valmisolekus, vaid vähemalt sama palju tähelepanu tuleb pöörata ka vaimujõu tugevdamisele. Just seepärast nägi mu treeningkava ette 1800 km rattasõitu tuulisel ja mägisel Lanzarotel. Mägine profiil treenis füüsist ja tuulega toimetulemine teravdas vaimu. Juuresolevast videoklipist saad vast veidi aimu Lanzarotele omasest tuulest, mis puhub saarel enamasti 24/7 (vabandan kvaliteedi pärast).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/M3jch28VhdM/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/M3jch28VhdM?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tehtust parema ülevaate saamiseks toon sinuni ka treeningkava. Kava sai koostatud põhimõttel, et esimese kuue päevaga tekitada mõõdukas väsimus ja kasvatada koormustaluvust ning päevadele 7 kuni 11 jäid tõsist tahtejõudu nõudvad võtmetreeningud. Kõige raskemaks päevaks kujunes kümnes päev, sest sel päeval puhunud tuul (40-45 km/h) ja kuhjunud väsimus tegi elu rattal vaimselt väga keeruliseks. Tõeliselt raskeks läks aga õhtul basseinis, kui kava nägi ette 5,8 km ujumist. Sel päeval tehtud eneseületuse kõrval tundus järgmise päeva rattasõit (227 km) ja selle raames saare raskeima (Femesi) tõusu võtmine justkui lapsemäng.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhognHn4sFEX5VOtdw78_zGIa72Z4sNWsKJ2dFd154OKm1q3rxd0YSv1_Ls5It6OE1BpjkxDwZ3sespSr-F2DFgvqMjMEpBvFXro9nz34_7ODfUy_C-JPITl56cHupSMZfOOKzHJSi2Gb-3/s1600/Lanzarote+treeningkava+2017+aprill.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="167" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhognHn4sFEX5VOtdw78_zGIa72Z4sNWsKJ2dFd154OKm1q3rxd0YSv1_Ls5It6OE1BpjkxDwZ3sespSr-F2DFgvqMjMEpBvFXro9nz34_7ODfUy_C-JPITl56cHupSMZfOOKzHJSi2Gb-3/s400/Lanzarote+treeningkava+2017+aprill.png" width="400" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Oluline on teada, et Lanzarote treeninglaager sai edukalt tehtud tänu kaks nädalat varem kodus alustatud treeningutele. Minu kogemus ütleb, et ekstreemne treeningtsükkel eeldab sissejuhatavaid treeninguid. Puhanuna ja spetsiaalse ettevalmistuseta ma midagi sellist ei oleks julgenud ette võtta. Et sa saaksid minu tegemistest võimalikult adekvaatse tervikpildi, toon alljärgnevalt sinuni ka Lanzarote laagrile vahetult eelnenud 2 nädala treeningud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6C1uFb0_5UynBd2Zq_39KaaIWKTlhIj0HgMl4scYQXkBVkFnvhdUmBZj8nXO5ltvGhQZV_ybWV4H-SO6TQ13MbuP0aHpFxkgDbjnqFJx1uATvnvNSllAYkQyUSOISVyezyHRd4-O_hCOn/s1600/2-n%25C3%25A4dalat+treeningut+enne+laagrit.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="210" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg6C1uFb0_5UynBd2Zq_39KaaIWKTlhIj0HgMl4scYQXkBVkFnvhdUmBZj8nXO5ltvGhQZV_ybWV4H-SO6TQ13MbuP0aHpFxkgDbjnqFJx1uATvnvNSllAYkQyUSOISVyezyHRd4-O_hCOn/s320/2-n%25C3%25A4dalat+treeningut+enne+laagrit.png" width="320" /></a></div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Mis järgmiseks?</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Esmalt annan kehale puhkust ning uue nädala esmaspäeval kontrollin vereanalüüside kaudu hetkeseisundit ja keha taastumiskiirust. Seejärel on kavas paariks nädalaks tähelepanu alla võtta ujumine, kuigi olulisemad ja raskeimad ujumistrennid jäävad juuni lõppu ja juuli esimesse poolde. Hiljemalt juuli keskpaigaks peab töö basseinis augustikuiseks 38 km ujumiseks tehtud olema, sest juuli lõpus osalen 3-kordsel ultratriatlonil ning pärast seda jäävad üksnes loetud päevad 10-kordse ultratriatloni stardini.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-67361726708722046112017-03-09T08:02:00.000+02:002017-03-09T09:36:18.961+02:00Kui mäed sinust võitu saavad - TransGranCanaria ultrajooksujärgne verepilt <div style="text-align: justify;">
Ultrajooksujärgne lihaste seisukord ja võrdlusmoment varasemate karmide pingutustega andsid alust ennetavalt arvata, et seekordne verepilt ei tõota midagi head. Sisetunne ei petnud. Samas, kurvastamiseks ei ole põhjust, sest võistlusjärgsest olukorrast olulisem näitaja on taastumiskiirus. Sellega on põhjust rahul olla. Nüüd aga siis vereanalüüside tulemusest lähemalt.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIF7EGPZDLTNFFKX2GPS-GC777pJhkgTkVPWGwMMAtU6dkgpOjqtTerGb9_zTprvsSTYfPplHNSvzXqGJks1u6hrUpx8RbweNAsk805-FhsEO5k-YOZqAtHTxcuM2yJM0cgFMXTtNxVWol/s1600/transgrancanaria+2017.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIF7EGPZDLTNFFKX2GPS-GC777pJhkgTkVPWGwMMAtU6dkgpOjqtTerGb9_zTprvsSTYfPplHNSvzXqGJks1u6hrUpx8RbweNAsk805-FhsEO5k-YOZqAtHTxcuM2yJM0cgFMXTtNxVWol/s320/transgrancanaria+2017.jpg" title="TransGranCanaria 82. kilomeetriks olid jalad omadega päris läbi" width="320" /></a>Kuna <a href="https://synlab.ee/" target="_blank">synlab</a> on mu verd tänaseks juba enam kui kaks aastat järjepidevalt analüüsinud, on mul oma verepildist ja seda mõjutavatest teguritest järjest parem ülevaade tekkimas. Võrdlusmoment enda varasema verepildiga on parim viis oma organismi eripärasid tundma õppida ning just seeläbi tean ka seda, et 11 päeva tagasi olid mu jalalihased elu hullemas seisus. TransGranCanaria mägiultrajooksu 82. kilomeetriks oli olukord sedavõrd keeruline, et reielihased lõpetasid oma normaalse funktsioneerimise ja halvasid liikumisvõime täielikult. Samas oli see tulevasi katsumusi silmas pidades vajalik kogemus.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Mida see numbrites tähendab?</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Võrreldes ainuüksi eelmise aasta TransGranCanaria ultrajooksuga, olid tulemused kordades hullemad. Sarnaselt sellele aastale sai vereanalüüsid antud 2,5 päeva pärast võistlust. Kui eelmine aasta mõõdeti kreatiini kineaasi näiduks 922, aspartaadi aminotransferaasi näiduks 102 ja alaniini aminotransferaasi näiduks 56, siis seekord olid tulemused vastavalt 5313, 332 ja 83. Kreatiini kineaasi puhul on tegemist lihastes leiduva rakusisese ensüümiga, mis reageerib füüsilisele koormusele. Minuealiste normväärtuse ülempiiriks on 308. Seega minul oli see näitaja enam kui 17 korda ülempiirist kõrgem. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Aspartaadi aminotransferaasi (ASAT) ja alaniini aminotransferaasi (ALAT) puhul on tegemist ensüümidega, mida leidub kõige suuremas koguses just südamelihases, maksarakkudes ja skeletilihastes. Rakukahjustustest alguse saavate protsesside tagajärjel satuvad ASAT ja ALAT vereringesse ja nende sisaldus seerumis suureneb, saavutades tipphetke 24-36 tundi pärast rakukahjustust ning normaliseerudes kolme kuni seitsme päevaga. Mida rohkem on kahjustatud rakke, seda kõrgemaks see näit kasvab. Minul tuvastati ASAT näitaja normväärtuse ülempiirist (s.o. 40) enam kui kaheksa korda kõrgem ning ALAT enam kui kaks korda kõrgem (normväärtuse ülempiir 41).</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui nüüd võrrelda selle aasta ultrajooksujärgseid tulemusi ka Eesti ultratriatloni (19 km ujumist, 900 km ratast ja 211 km jooksu) järgselt antud vereanalüüside tulemustega, siis ka see võrdlus ei kannata kriitikat. Siin saab võrdlusmaterjalina kasutada kreatiini kineaasi ja ASAT analüüside tulemusi, sest ALAT näitu Eesti katsumuse ajal me ei mõõtnud. Kuigi Eesti ultratriatloni järgselt on mul tuvastatud seni kõrgeim kreatiini kineaasi näit (5666), on siinkohal oluline teada, et see analüüs sai antud sisuliselt kohe (s.o. ca 30 minutit) pärast lõpetamist. Seevastu ultrajooksujärgne esimene analüüs sai antud 2,5 päeva hiljem. Seega antud juhul on asjakohane võrrelda ultrajooksujärgset kreatiini kineaasi näitu (5313) ja Eesti ultratriatloni järgselt 48 tundi hiljem tuvastatud näiduga (430). Numbrid erinevad enam kui 10 korda viimati antud analüüside kahjuks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sarnasele järeldusele jõuab ka siis, kui võrrelda ASAT näitusid. 48 tundi pärast Eesti katsumuse lõppu oli ASAT 61, samas kui ultrajooksujärgselt aga 332.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Vitamiin D - paljude eestlaste murelaps</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Mida analüüs edasi, seda rohkem D-vitamiini näit mind üllatab. Alates sügisest olen manustanud enamasti 4000 IU-d D-vitamiini päevas (vahepeal ka periooditi 2 x 4000 IU-d). Vahetult enne Lanzarotele treeninglaagrisse minekut andsin vereanalüüsi, mis näitas vitamiin D näiduks 89,1 nmol/l (normväärtuse alumine piir algab 75-st). Loogiline oleks arvata, et kui treenides Lanzarotel neli nädalat, viibides päevas palju päikese käes ning jätkates samal ajal D-vitamiini manustamist 4000 IU päevas ( v.a. viimased kaheksa päeva, sest toidulisand sai otsa), siis peaks vitamiin D näit veres kasvama või vähemalt jääma viimati tuvastatud tasemele. Paraku juhtus hoopis vastupidine - näitaja oli langenud 67 peale. Minu kogemus ja arusaam ütleb, et organismi vitamiin D vajadust mõjutab väga palju see, kui aktiivne ja sportlik sa oled. Vast edaspidised analüüsid ja oma toidupäeviku analüüsimine näitavad, milline on D-vitamiini vajadus minu tegemisi arvestades.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Verepilt normaliseerus kiiresti</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Mul on hea meel, et kuigi verepilt oli päris halb, taastus endine olukord kiirest. Nimelt esmaspäeval (s.o. kuus päeva pärast eelmist analüüsi) antud veri oli näitajate pooles taas normis. Seega ettevalmistus peagi saabuvaks võistlushooajaks jätkub ning uuest nädalast saan hakata treeningkoormusi taas tõstma.<br />
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-90901871798855706782017-03-02T09:00:00.000+02:002017-03-02T09:00:09.848+02:00Mis on 10-kordse ultratriatloni hind?<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Sel suvel on mul kavas kolm
katkematus formaadis katsumust – 2-, 3- ja 10-kordne ultratriatlon. Neist kahe toimumisaeg
ja koht on kindlalt paigas ning nendega seotud kulud toetajate (Torm Metall,
Reginett, AnuAit) abiga kaetud. Mõlema puhul on tegemist IUTA maailmakarikasarja
kuuluvate võistlustega. Esimene võistlus toimub suve hakul Saksamaal, kus 9.
juunil antakse start 2-kordse ultratriatloni MK etapile Emsdettenis. Teine
võistlus (3-kordne ultratriatlon) toimub samuti Saksamaal, kuid sedapuhku
Lensahnis, kus ma osalesin juba ka eelmisel aastal. </div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Mõlemad võistlused on
ultratriatleetide seas kõrgelt hinnatud ning seal saan Eestit esindada,
võisteldes maailma parimatega. Mõlemale võistlusele on end üles andnud ka mu
eelmise aasta üks peamisi konkurente, Richard Widmer, kes kindlasti soovib
Lensahnis ja Emsdettenis oma varasemate aastate esikohtasid kaitsta.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #cc0000;">IUTA 10-kordne katkematu ultratriatlon Šveitsis</span></b></h4>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsQrkfTgJbTTlGZnimJcPyhTwED3ErzzZuQgUyShDQw-gloZwCJCVwQeJ0ZZsSF-5Ub56LX_xPqrU3-09Nw5y34RdZUJ70AWHbitZN2fYXB1OTglkX0esRsQNtq7IvQi-ADmxiTWcknazS/s1600/finish.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="254" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsQrkfTgJbTTlGZnimJcPyhTwED3ErzzZuQgUyShDQw-gloZwCJCVwQeJ0ZZsSF-5Ub56LX_xPqrU3-09Nw5y34RdZUJ70AWHbitZN2fYXB1OTglkX0esRsQNtq7IvQi-ADmxiTWcknazS/s320/finish.png" title="2016. Šveitsi 10-kordse day by day formaadis ultratriatloni finiš" width="320" /></a>10-kordse ultratriatloni
toimumispaik on minu jaoks täna veel lahtine. Üks variant on Šveits, kus
korraldatakse 10-kordne katkematu ultratriatlon (38 km ujumist + 1800 km ratast
+ 422 km jooksu) ametliku võistluse ja IUTA maailmakarikasraja etapina. Tänaseks
on enda nime sellele võistlusele kirja pannud juba 13 triatleeti, kelle hulgas
ka Deca Dave´ina tuntud David Clamp, kes näiteks eelmisel aastal püstitas samas
kohas toimunud 20-kordsel <i>day by day</i>
formaadis ultratriatlonil maailmarekordi. <o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Minu osalemine Šveitsi võistlusel
on praegu veel küsimärgi all, sest mul ei ole võistluse eelarve kaetud. Arvatakse,
et minu tegemiste ainulaadsust ja meeletust arvestades, on mul toetajate
leidmine lihtne ja muretu. Kahjuks ei vasta see tõele. Olen palju tegelenud
koostööpartnerite leidmisega, ent mu kogemus näitab, et õigete inimesteni ja
firmadeni jõudmine on väga vaevarikas.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Ainuüksi Šveitsi 10-kordse
ultratriatloni puhul on tegemist suure ja kuluka ettevõtmisega, kus üksnes võistluse
osalustasu on juba 2600 CHF ehk 2434 eurot. Samas ei ole see aga ainuke
hädavajalik kulu, vaid sinna lisandub ka transpordivahendi rendi- ja kütusekulu,
enda ja toetusmeeskonna majutus ning toit. Eelmisel aastal osalesin samas kohas
toimunud 10-kordsel (<i>day byday</i> formaadis
ehk üks täispikk triatlon 10 päeva järjest) ultratriatlonil ning tänu sellele
on mul täpne ettekujutus, mis ja kui palju maksab. Saamaks ligilähedast
ettekujutust, kui suured kulud sellise ettevõtmisega kaasnevad, toon sinuni
detailse kuluarvestuse. <o:p></o:p></div>
<h4 style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #cc0000;">Šveitsi võistlusel osalemine maksab tuhandeid eurosid</span></b></h4>
<div class="MsoListParagraphCxSpFirst" style="mso-list: l0 level1 lfo1; text-align: justify; text-indent: -18.0pt;">
</div>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiS-JewnnfGCdb_LzLJVYvjOqCIpE8XmzOBbtRJPwGm-9_4-lp8hnWLjsg8Nr6joF-k9tBWSLGDFtRyKGa6NPj4SOsFgz_0NH0-3fiKV2UqsEcFGC4M4DmZ4yW4AfTB-1Bq7n9nCfbVboe7/s1600/DSC_0117.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiS-JewnnfGCdb_LzLJVYvjOqCIpE8XmzOBbtRJPwGm-9_4-lp8hnWLjsg8Nr6joF-k9tBWSLGDFtRyKGa6NPj4SOsFgz_0NH0-3fiKV2UqsEcFGC4M4DmZ4yW4AfTB-1Bq7n9nCfbVboe7/s320/DSC_0117.JPG" width="320" /></a>
<li><span style="text-indent: -18pt;">võistluse osalustasu – 2434 eurot</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">matkaauto rent – 1660 eurot</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">kütusekulu ja kiirteemaksud 838 eurot (eelmisel
aastal aitas osaliselt mul seda kulu katta Tartu Terminal)</span></li>
<li><span style="text-indent: -18pt;">toetusmeeskonna majutuskulu ehk ühe korteri
soodsaim üürimine (hotellid on väga kallid) korraldajalt saadud kontakti kaudu 1180
eurot kuni 2846 eurot – tegemist on kahe erineva üürikorteri pakkumisega,
millest üks on mõeldud 2-le ja teine 4-le inimesele</span></li>
<li><span style="font-size: 7pt; font-stretch: normal; font-variant-numeric: normal; line-height: normal;"> </span><span style="text-indent: -18pt;">toitlustuskulu – 1240 eurot eeldusel, et
eelmisel aastal mind spordi- ja muu vajaliku toiduga võistlusel varustanud
toetajad (A. Le Coq, Tartu Mill, Froosh, What the Fruit?, Tailwind, HoneyPower)
teevad seda ka sellel võistlusel.</span></li>
</ul>
<span style="text-align: justify;"><br /></span>
<span style="text-align: justify;">Kokku: sõltuvalt
majutusest 7352 eurot – 9018 eurot.</span><br />
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Nagu kulude ülevaatest näha võib,
siis selles ei ole kajastatud ühtegi võistlusvarustust puudutavat kuluartiklit,
nagu ratas, riided, jooksusussid, ujumisvarustus, valgustus jne. Oluline osa
vajaminevast varustusest on mulle erinevate toetajate poolt tagatud ning
tuttavate/sõprade käest kasutada küsitud. Näiteks Trek triatloniratta ja Bontrager
Woomera rattakingadega varustab mind Rademar, ujumisvarustuse võimaldab Speedo,
Saucony jooksusussid annab Jooksuekspert, kompressioontooteid võimaldab
CEP/PringStore ning oma tervisenäitajaid kontrollin tasuta SYNLABis. Kui kogu
varustus tuleks kõik endale ise soetada, siis eeltoodud võistluse kuluaruanne
kahekordistuks.<o:p></o:p></div>
<h4 style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #cc0000;">Otsin toetajaid Šveitsi võistluskulude katmiseks </span></b></h4>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
Minu osalemine Šveitsi 10-kordsel
ultratriatlonil saab kõne alla tulla üksnes tingimusel, et ma leian endale
koostööpartneri(d), kelle abiga saan eelkirjeldatud kulud kaetud. Olgu
siinkohal mainitud, et koostööpartnerlus leiaks aset mittetulundusühingu kaudu.
Kui näed võimalust koostööks, kirjuta mulle <a href="mailto:rait.ratasepp@gmail.com">rait.ratasepp@gmail.com</a> ning saame
koostöövormist juba lähemalt rääkida.<o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
Siinkohal kasutangi ära blogikeskkonna ja Facebooki
võimalusi, et potentsiaalsete toetajateni jõuda. Olen sulle tänulik, kui aitad
selle postituse levimisele jagamise kaudu kaasa.<o:p></o:p><br />
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-39962771791784034262017-01-30T12:40:00.001+02:002017-01-30T12:40:09.846+02:0010-kordseks ultratriatloniks valmistumine vol 4: puhkenädalal tuleb puhata nii, et halb hakkab<div style="text-align: right;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmc11LuOcqVP8GQ0hTZbu3QOFtdnqkEoVhiIDeVjRJJDrLeRKJCe9l46uo2h1lx5EsRq8kZ_K0D2FfWhyphenhyphen679FJZfCuq4PbWq7eQItgQLNY6cu-HiqcGZjjdJpJFTcfjWXStdunmR3GHapY/s1600/relax.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="216" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmc11LuOcqVP8GQ0hTZbu3QOFtdnqkEoVhiIDeVjRJJDrLeRKJCe9l46uo2h1lx5EsRq8kZ_K0D2FfWhyphenhyphen679FJZfCuq4PbWq7eQItgQLNY6cu-HiqcGZjjdJpJFTcfjWXStdunmR3GHapY/s320/relax.jpg" title="Pilt: www.dreamstime.com" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Varem olen sulle kirjutanud, millised nägid välja 3 viimast 2-nädalast treeningtsüklit. Nüüd on aeg kirjutada koormusnädalate vahele jäävast kergemast nädalast. Nimetan seda puhkenädalaks, kuid see ei tähenda kaugeltki seda, et ma siis üldse trenni ei tee. Puhkenädala treeningtunnid moodustavad koormusnädala omast suurusjärgus kolmandiku. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Puhkenädalatesse tuleb suhtuda sama tõsiselt kui raskesse treeningtsüklisse. Puhkenädala loen kordaläinuks, kui nädala lõpuks on vähesest trennist lausa halb olla ning isu uute arendavate treeningute järgi suur.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eelmisel hooajal treenisin ma suuresti põhimõttel 3 + 1, kuid see hooaeg läksin rohket jooksmist ja ujumist hõlmavate koormusnädalate puhul üle 2 + 1 põhimõttele. Põhjus selles, et eelmisel kevadel ei pidanud organism kahel korral 3-nädalasele koormusnädalale vastu ja sundis mind tookord aega maha võtma haigestumistega. Seekord üritan seda ennetada ning praeguseni on see ennast õigustanud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOfye0zMUot9o8ruB514JRWSQqlLr-6SvborcHX2vEFSbW279gcF3o2FsWei4ZUSvath56LuIRIBz3_J3F6W4mODcDQ8nlr4qPCe_apGQzj4tI6e7Mestl8NX4MbI51qLHebE9uPwmJQzY/s1600/puhken%25C3%25A4dalad.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="226" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOfye0zMUot9o8ruB514JRWSQqlLr-6SvborcHX2vEFSbW279gcF3o2FsWei4ZUSvath56LuIRIBz3_J3F6W4mODcDQ8nlr4qPCe_apGQzj4tI6e7Mestl8NX4MbI51qLHebE9uPwmJQzY/s320/puhken%25C3%25A4dalad.png" width="320" /></a>Juuresolevas tabelis on toodud kolm kergemat nädalat, millest esimene järgnes treeningtsüklile, millest võid lugeda <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.es/2016/12/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a> ja teine järgnes <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.es/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siin</a> kirjeldatud treeningtsüklile. Kolmas puhkenädal sai just ühele poole ja see oli mõeldud taastumaks viimasena blogis kirjeldatud <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.es/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks_24.html" target="_blank">treeningtsüklist</a>. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Viimast kahte treeningkuud ja selle raames tehtud 3 kergemat puhkenädalat tuleks vaadata tervikuna. Nimelt esimesed kaks kergemat treeningnädalat olid üles ehitatud põhimõttel, et täielikke puhkepäevi nägi puhkenädal ette ainult ühe ning ülejäänud kuuel päeval oli iga päev mingi kergemat sorti trenn. Viimane kolmas puhkenädal eeldas aga juba oluliselt tõsisemat puhkamist, sest 2 kuuga joostud 1272 km ja ujutud 185 km olid kehale tekitanud väga korraliku väsimuse. Seega, viimase puhkenädala esimesed 5 jooksuvaba päeva olid taotuslikud. Ujumisi oli eelmisel nädalal algselt plaanis küll 3, kuid elukorraldus ei võimaldanud kahjuks teisipäeval plaanitud ujumist ette võtta. Tagantjärgi võin aga öelda, et üks ärajäänud ujumine osutus keha taastumisvajadust arvestades vajalikuks.<br />
<br />
Olen aastate jooksul katsetanud erinevaid treeningpõhimõtteid ja järgi proovinud ka väga vähese puhkamisega treeningperioode. Seega oma kogemuse pinnalt võin öelda, et kõige kiirema arenguhüppe on taganud just läbimõeldud ja korrapärast puhkust sisaldavad treeningkavad. Puhkenädala kõige suurem väljakutse on veenda oma aju, et puhkamisega tegelikult ei kaota sa oma treenitust, kuigi just vastupidine tunne sind sel ajal tihtipeale saadab.<br />
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-29712754427514150892017-01-24T13:13:00.000+02:002017-01-24T13:13:19.084+02:00Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol3: füüsiline valmisoleks katsumuseks olemas<div style="text-align: justify;">
Pühapäevaga sai edukalt joon alla tõmmatud minu talvisele ettevalmistusperioodile Eestis. Juba homme, kolmapäeval lendan treeninglaagrisse Lanzarotele, kus põhifookus saab olema rattasõidul. Laager lõpeb veebruari lõpus traditsioonilise TransGranCanaria ultrajooksuga. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pühapäevaga lõppes aga mul 8 nädalat kestnud ujumise ja jooksu ettevalmistus, mis oli üles ehitatud põhimõttel 2 koormusnädalat + 1 kergem taastav nädal. Esimesest 2-nädalasest treeningtsüklist võid lugeda <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/12/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a> ja teisest <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>. Selles postituses toon sinuni viimase ettevalmistusperioodi tegemised.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #990000;">Mõningaid arvnäitajaid 14-päevase treeningperioodi kohta:</span></b></div>
<div style="text-align: justify;">
<b><span style="color: #990000;"><br /></span></b></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">54 tundi treeninguid</li>
<li style="text-align: justify;">sh 57,25 km ujumist ja 400,5 km jooksu</li>
<li style="text-align: justify;">pikim ujumine 10 km</li>
<li style="text-align: justify;">pikim jooks 56 km jooksulindil</li>
<li style="text-align: justify;">400 km keskmine jooksukiirus 4.13 per/km</li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Mis oli selle treeningtsükli ülesehitamisel oluline?</span></h4>
<br />
<div style="text-align: justify;">
Oluline on tähele panna, et viimane ettevalmistustsükkel sai sellisel kujul võimalikuks ainult tänu sellele eelnenud kahele tsüklile. Kui ma oleks ilma kahe eelneva tsüklita sellise treeningkava ette võtnud, ei oleks mu organism sellega tõenäoliselt hakkama saanud või vähemalt kaugeltki mitte nii edukalt. Enne oleks lihasvalu või ülekoormus endast märku hakanud andma ning ka vigastuse oht oleks olnud väga reaalne. Kui varasema kahel tsüklil oli raskeimaks just teine jooksunädal ning esimene nädal oli ennekõike sisseelamiseks, siis seekord tuli palju higi valada kohe algusest peale. Esimese nädala kilometraažiks kujunes seekord 192 km ja teise nädala omaks 208 km (eelmine tsükkel olid need numbrid vastavalt 168 km ja 214 ning üle-eelmine tsükkel 124 km ja 215 km). Kaks ca 200 km-st jooksunädalat koos rohkete ujumistrennidega on minu jaoks keeruline ettevõtmine. Seetõttu hoidsin enda enesetundel, lihaste seisundil ja taastumiskiirusel pidevalt silma peal. </div>
<div style="text-align: justify;">
<div>
<br /></div>
<div>
Iga treeningtsükkel peab minu jaoks olema oma nägu ja sisaldama kehale n-ö üllatusmomenti - üksnes eelmise treeningtsükli kordamises ma suurt kasutegurit ei näe. Näiteks sai seekord organismi meeldivalt üllatatud sellega, et pärast esimest kolme rasket treeningpäeva tegin kehale "ootamatu" puhkepäeva, et 10 järgnevat päeva vastu pidada. Samas sai kehale esitatud ka tõsine väljakutse, mis seisnes taastumiskiiruse ja vaimse poole proovilepanemises. Nimelt 11. päeval sai ühtejutti joostud 56 km, kuid erinevalt eelmise treeningtsükli ülesehitusest ei tähistanud see pikk jooks puhkenädala algust, vaid ees ootas veel 3 rasket päeva. Just neid treeninguid, mis leiavad aset pärast suurt pingutust, pean ma parimaks vaimujõu tugevdamise tööriistaks. Hea meel oli tõdeda, et pärast sedavõrd pikka jooksu oli järgmisel päeval enesetunne hea ja lihasvalu ei saabunudki.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kolme treeningtsükli jooksukilometraaži keskmisi kiiruseid omavahel võrreldes sain kinnitust, et treeningud on olnud arendavad ja aidanud mu jooksmise uuele tasemele. Näiteks kui esimese 339 km pikkuse jooksutsükli keskmiseks kiiruseks tuli 4.26 per/km, siis teise (382 km) puhul oli selleks juba 4.20 per/km ning viimase, kõige pikema tsükli puhul oli 400 km keskmiseks kiiruseks juba 4.13 per/km. Täna julgen väita, et 2-kordse ultratriatloni raames (s.o. pärast 7,6 km ujumist ja 360 km ratast) on võimalik 84,4 km joosta alla 6 tunni.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Millal, mida ja kuidas ma selle 2 nädala jooksul treenisin, vaata juuresolevast treeningpäeviku väljavõttest.</div>
<div>
<br /></div>
</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0DwPADwAPJE8jkr1Md-Hrf8NfAuLcPhjvIsDBtMUwpZzVSNSggdGL8fe8C8ouPOBMsvPwAEJV_SAAi_LYyQriYobGWj-8HZpvv6dr8k837WlQcsx_M55F-aEKP7y8iYnhAAyW9d7SXK3i/s1600/treeningp%25C3%25A4evik.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="228" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0DwPADwAPJE8jkr1Md-Hrf8NfAuLcPhjvIsDBtMUwpZzVSNSggdGL8fe8C8ouPOBMsvPwAEJV_SAAi_LYyQriYobGWj-8HZpvv6dr8k837WlQcsx_M55F-aEKP7y8iYnhAAyW9d7SXK3i/s320/treeningp%25C3%25A4evik.png" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
Hetkeseisuga usun, et füüsilise ettevalmistuse poolest oleksin valmis 10-kordset ultratriatlonit juba täna ette võtma. Samas hea füüsis on üksnes osa õnnestumisest, vähemalt sama tähtis on vaimne valmisolek. Seda tuleb mul veel omajagu treenida. Näiteks üks osa vaimsest ettevalmistusest on TransGranCanaria ultrajooks, mille ajal peab organism toime tulema väga tugeva lihasvaluga.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Mis järgmiseks?</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Esmaspäeva hommikul (kohe pärast treeningtsükli lõppu) käisin taas <a href="http://synlab.ee/" target="_blank">synlab</a>is verd andmas. Kui analüüside vastused käes, siis kirjutan sulle, kas ja kuidas trennid verepildis avaldusid. Lisaks on peagi plaanis kirjutada sulle koormusnädalatevahelistest "puhke-" ehk kergemast nädalast, et sul oleks mu tegemistest terviklik ülevaade ja arusaam. Kõike seda aga siis juba Lanzarotel olles.</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-4315197402464505792017-01-11T21:22:00.000+02:002017-01-11T21:22:10.331+02:00Keha signaalide tundmaõppimine<div style="text-align: justify;">
Ultraspordis on enda keha toimimise tundmisel määrav tähtsus ja seda mitmes tähenduses. Ühelt poolt oskus oma kehasignaale kuulata ja neid õigesti tõlgendada tagab sulle edu ettevõtmistes. Teisalt on veel olulisem, et see enesetundmise võime võib päästa sind halvimast.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tegemist on aga elukestva õppega - st sa saad aja jooksul ennast üha paremini tundma õppida - kuid kui arvad, et ühel päeval tead kõike, siis seda ei juhtu kunagi. Kehasignaalide tundmaõppimine hakkab enesetunde (sh oma kuuenda meele) kuulamisest. Kui midagi on viltu, siis varem või hiljem väljendub see enesetundes ning eiramise korral avaldub lõpuks ka füüsiliselt. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Minu kogemus ütleb, et kui keha saadab sulle signaale, siis on probleem või puudus juba olemas. Algselt on signaalid vaevumärgatavad, kuid nende eiramise korral need muutuvad järjest tugevamaks. Minu puhul on hea näide vedeliku- või mineraalainete puudus, mille algseid ilminguid ei osanud ma pikka aega õigel ajal tähele panna. Varemalt ei olnud harv see, kui vedelikupuudusest sain aru alles siis, kui suu oli muutunud kuivaks ja sülg paksuks. Sooritusvõime seisukohalt on see aga liiga hilja ning siis täiendava vedeliku tarbimine seda kahju enam täielikult korvata ei suuda. Tänaseks olen vedelikupuuduse ennetamises oluliselt targem, teades enda puhul seda, et vedeliku vajadusest hakkab keha tasapisi märku andma erinevate signaalidega. Nendeks on näiteks väike pistmise tunne kõhus, vee hästi maitsma hakkamine, suuremate lonksudega vee tarbimine, pulsi suurenemine ning vetsuhäda tekkimine. Kas sa teadsid, et keha hakkab vedeliku puuduse süvenemise korral soolestikku puhastama, et paremini vee defitsiidiga toime tulla? Olen selle kohta kuulnud teistelt ja tean ka enda kogemustest. Õigel ajal selle signaali märkamise ja vedeliku manustamise korral olukord üldjuhul taandub.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Vee maitse järgi hindan ma ka soolade juurde manustamise vajadust. Nimelt kui vee maitse hakkab (ennekõike pikema trenni ajal) vastu, siis tean, et kehal on vajadus soolade järgi. Selle murekoha lahendan üldjuhul soolakapsli abil, vahepeal ka spordijoogiga.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Oma keha toimimise tundmaõppimises sai suur samm edasi astutud vereanalüüside abil. Verenäitajate jälgimise abil saan ma tagasisidet defitsiitidest ja treeningute mõjust kehale enne, kui need jõuavad enesetundes või füüsiliselt avalduma hakata. Üksnes siis, kui verenäidud on korras, julgen ma rahuliku südamega ultrakatsumuse starti minna. Oma kogemusest võin kinnitada, et kui organism on enne katsumust kõikide vajalike ainetega varustatud, siis keha suudab ajutiselt (s.o. ultrakatsumuse ajal) toime tulla ka juhul, kui katsumuse ajal sa ei suuda organismile aineid vajalikes koguses tagada.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">2. jaanuaril antud vereanalüüside tulemused</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Järgmisel päeval pärast oma viimast 2-nädalast rasket treeningtsüklit (vt <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2017/01/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>) käisin <a href="http://synlab.ee/" target="_blank">synlabis</a> verd andmas ning nüüd saan tulemused ka sulle avaldada. Selgus meeldiv tõsiasi, et keha tuli suurepäraselt toime 382-kilomeetrise jooksutsükliga.<br />
<br />
Osade analüüside tulemused (nt hemoglobiin, kreatiini kineaas, transferriini saturatsioon, antistreptolüsiin-O) näitavad küll treeningute väikest mõju organisimile, kuid mitte midagi ligilähedast jäljele, mis jätsid endast eelmise aasta TransGranCanaria ultrajooks ja Eesti 5-kordne ultratriatlon.<br />
<br />
Näiteks just läbi saanud treeningtsükli lõpuks oli lihaskahjustuse ulatust näitav marker kreatiini kineaas 346, mis on veidi üle normväärtuse (308). Samas Eesti 5-kordse ultratriatloni ajal kohe pärast 211 km jooksu lõpetamist tuvastati mul selle markeri väärtuseks 5666.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Juuresolevast ülevaatlikust tabelist võid näha mu eelmise aasta ja käesoleva aasta jaanuaris antud analüüside tulemusi ning saad neid soovi korral omavahel võrrelda. Viitan siinkohal ka ühele oma varasemale <a href="http://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/04/veri-teab-palju-ja-kui-kusid-siis-ka.html" target="_blank">blogipostitusele</a>, kus seletasinpikemalt ja põhjalikumalt lahti, mida mingi analüüs tähendab ja mida ma analüüside tulemustest enda jaoks järeldada saan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo9mE9o1ZfQEcgTbLkvdUtpJKbu7Uv9xdqyuPrkeoOqeF_eZyFuDXBKGgD9toKtvEZ6V6Lt_Y-1mjPn2VWaDApJvEpd4t0U3hUmaIb89bgXH-q6vxmynjZfhfBAwBz72HczYlxOSqbCI1f/s1600/vereanal%25C3%25BC%25C3%25BCsdie+tabel+paintiga.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="201" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgo9mE9o1ZfQEcgTbLkvdUtpJKbu7Uv9xdqyuPrkeoOqeF_eZyFuDXBKGgD9toKtvEZ6V6Lt_Y-1mjPn2VWaDApJvEpd4t0U3hUmaIb89bgXH-q6vxmynjZfhfBAwBz72HczYlxOSqbCI1f/s320/vereanal%25C3%25BC%25C3%25BCsdie+tabel+paintiga.png" width="320" /></a>Analüüside vastused valmistasid head meelt ka ferritiini ja vitamiin D näitude osas. Olgu siinkohal märgitud, et vahet tuleb teha raua ja ferritiini näitajal. Ferritiin on raua depoovalk ja just see näitaja on rauapuuduse hindamise seisukohalt oluline.<br />
<br />
Olen pikka aega tegelenud ferritiini ja vitamiin D näitude normipiiresse saamise ja seejärel nende normipiires hoidmisega ning lõpuks tundub see mul olevat õnnestunud. Mida ma selleks siis teinud olen? Alates sügisest olen iga päev tarbinud 1 Retafer rauatableti ja 8000 ühikut D-vitamiini tilkade kujul (s.t. 4000 hommikul ja 4000 õhtul). Kuna selliselt olen toiminud enam kui 4 kuud (enne seda võtsin D-vitamiini 4000 ühikut päevas) ja kuna näidud olid mõõtmisel normipiires, siis võib järeldada, et mu toidumenüü ja eelkirjeldatud kogustes toidulisandid tagavad hetkel ilusti organismi vajaduse. Eks järgmised analüüsid näitavad, kas see ka nii püsima jääb. Muutused neis näitudes võib minu arvates tingida ennekõike just mu treeningute mahud ja intensiivsus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Juba aastaid märgin oma igapäevase tarbitud toidu (sh toidulisandid) üles. Selle kasutegur on suur. Näiteks on toitumispäevik mu suureks abimeheks vereanalüüside hindamisel, sest kuidas ma muidu ainete defitsiitidega tulemuslikult tegeleda saaksin. Selleks, et teada, mis põhjustas mingi aine defitsiidi või kuidas ma selle puuduse kõrvaldasin, pean ma teadma, mida, millal ja kui palju ma sõin.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-37299870001869408382017-01-02T00:20:00.000+02:002017-01-02T00:20:13.958+02:00Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol2 : kahe nädala jooksul 9 jooksumaratoni<div style="text-align: justify;">
Järjekordne kahenädalane treeningtsükkel on edukalt seljataga ning nüüd saan sulle sellest lähemalt kirjutada. Plaan on sind ettevalmistusprotsessiga jooksvalt ja avameelselt kursis hoida, et näeksid, mida ja kuidas ma teen. Eks aasta lõpuks saame teada, kas ettevalmistus end õigustas ja kas kõik läks nii nagu plaanitud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mõningad faktid just lõppenud 14-päevase treeningtsükli kohta:</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">48 tundi treeninguid</li>
<li style="text-align: justify;">sh 54,25 km ujumist ja 382,3 km jooksmist</li>
<li style="text-align: justify;">viimase 7 päevaga sai lisaks rohkele ujumisele joostud 214 km</li>
<li style="text-align: justify;">viimasel päeval 50-kilomeetrine jooks jooksulindil</li>
<li style="text-align: justify;">kaks ülipikka jooksupäeva jäi viimase 4 päeva sisse</li>
<li style="text-align: justify;">382 km keskmiseks jooksukiiruseks oli 4.20 per/km</li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Mis sai sellele eelnenud treeningtsüklist teisiti tehtud?</span></h4>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Eelmisest treeningtsüklist (28. novembrist 11. detsembrini 2016) kirjutasin sulle juba varemalt (vt <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/12/kuidas-ma-10-kordseks-ultratriatloniks.html" target="_blank">siit</a>). Kuigi ka viimase treeningtsükli keskmes olid ujumine ja jooks, sai seekord sammuke jälle kaugemale mindud. Kui eelmisel korral sai 14 päevaga joostud 339 km, siis seekord sai maratoni jagu rohkem jooksususse kulutatud (382 km). Sarnaselt eelmisele korrale oli just teine nädal see kõige raskem ja olulisem. Seekord sai esimese 7 päevaga teise nädala sissejuhatuseks ja vastupidavuse tekitamiseks joostud 168 km (eelmisel treeningtsüklil oli selleks numbriks 124 km).</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Kui eelmine jooksutsükkel nägi ette ühte 50 km pikkust jooksu ja seda kahes osas, siis seekord tegin esmalt 11. päeval 46 km kahe jooksuna (30 + 16) ning treeningtsükli viimasel, 14. päeval võtsin ette 50-kilomeetrise katkematu jooksuotsa. </div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Vastupidavus ja jooksuvõimekus on eelmise treeningtsükliga taas märgatavalt paranenud. Näiteks viimase 50-kilomeetrise jooksu keskmiseks kiiruseks kujunes 4.15 per/km ning sellest 42,2 km läbimiseks kulus 2:59:52. Kogu 50 km läbimise ajaks kujunes 3:32:17. Kõik see jooks toimus aga täielikult aeroobses tsoonis üsnagi madala pulsi juures - nimelt jooksu lõpuks tõusis mu pulss kõigest 133-ni. Positiivne on ka see, et jalad olid pärast jooksu väga heas seisus. Selle jooksu ajal higistasin läbimärjaks 4 t-särki ning menüü nägi välja järgmine: 3L vett, 2 HoneyPower geeli, 5 soolakapslit, 4 Belvita küpsist, 50g Kismet vahvlišokolaadi, 3 Ferrero Rocher šokolaadikommi (40,5g), 290g colat.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Jooksmisega paralleelselt käis raske töö ka basseinis. Kui eelmine tsükkel nägi ette ühe 7,5 km pikkuse režiimidega ujumise, siis seekord oli ülipikki režiimidega ujumisi juba 3. Esimene ja pikim ujumine sai tehtud 3. päeval (9,4 km). Järgmine pikem ujumine (7,4) ootas mind ees 10. päeval ja viimane 7.5 km ujumine toimus 13. päeval. </div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Detailsema ja ülevaatlikuma pildi saamiseks lisan siia ka väljavõtte treeningpäevikust, kust näed, mida, kui palju ja millal tehtud sai.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNbmiwNtwSoDyjSp1h1sRTkZr9Y8rC4Vr85u1bM38d3abCnNYD7hqzs0htZSw6EDwjAV2cEVXOqbmWp4ne6-3VRXPF5gsVsxeU-wZGvWM7qbjc-Mwm5AsDEKAJUcMDi21zh74dD7LtoK3u/s1600/treeningts%25C3%25BCkkel+nr+2.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="130" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNbmiwNtwSoDyjSp1h1sRTkZr9Y8rC4Vr85u1bM38d3abCnNYD7hqzs0htZSw6EDwjAV2cEVXOqbmWp4ne6-3VRXPF5gsVsxeU-wZGvWM7qbjc-Mwm5AsDEKAJUcMDi21zh74dD7LtoK3u/s320/treeningts%25C3%25BCkkel+nr+2.png" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
<h4 style="clear: both; text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Treeningtsükli kõige raskem päev ja treening</span></h4>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
See on juba harjumuseks saanud, et minu jaoks raskeim trenn leiab aset vees. Nii ka seekord, kui kuhjunud väsimus ja mõningad vähema unega ööd (isaks olemise rõõmud) kulmineerusid 10. päeva hommikul, mil mind ootas ees 7,4 km ujumist, mis hõlmas endas ka 3 x 1600m püramiidis režiimujumist. Vaimse poole pealt ei anna selle trenni raskust sulle sõnades kirjeldada.</div>
<h4 style="clear: both; text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Mis järgmiseks?</span></h4>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
Homme hommikul lähen esimese asjana Synlab´i verd andma, et saada teada, kas ja mis jälje suutis see treeningtsükkel kehale jätta. Kui tulemused käes, siis annan ka sulle neist teada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-23550194281498802762016-12-21T00:00:00.000+02:002016-12-21T00:00:30.940+02:00VO2 max test tuvastas seni võimsama jooksuvormi<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-375pYG58L-OVDbL9nwGlc51FxZ5MQ4zeozFFBm5hy77zLAv3gMKeZCTW62AKL0ZakYZn4lI8hbEj3GEDHFs5RPtSFghmnT_xhs5b2yXfxYdoWJblPrFal1nnlKVGGWh_ktTpJE3xv2r2/s1600/jooksulindil.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-375pYG58L-OVDbL9nwGlc51FxZ5MQ4zeozFFBm5hy77zLAv3gMKeZCTW62AKL0ZakYZn4lI8hbEj3GEDHFs5RPtSFghmnT_xhs5b2yXfxYdoWJblPrFal1nnlKVGGWh_ktTpJE3xv2r2/s320/jooksulindil.png" width="204" /></a>VO2 max testiga kontrollin oma ratta- ja jooksuvormi hetkeseisu ja saan teada, kas liigun treeningutega õiges suunas. See test annab teatud mõttes tagasisidet ka mu tervisliku seisundi kohta - st kui midagi on viltu, siis peaks see selgesti ka võimekuses kajastuma. Möödunud neljapäeval käisin Silva juures Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis jooksutesti tegemas. Tulemused andsid rohket põhjust rahuloluks, sest võrreldes mais tehtud testiga on areng olnud märkimisväärne.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mais tehtud VO2 max test nägi välja järgmine: test jooksulindil algas 8 km/h kiirusega (tõusunurk 1%) ning täpselt iga 3 minuti tagant tõsteti kiirust 2 km/h võrra. Kiirus kasvas kuni 18 km/h ning pärast selle kiirusega 3 minutit jooksmist, hakati sama kiiruse juures iga 1 minuti tagant tõusunurka 1% jagu kasvatama. Test kestis maksimaalse suutlikkuseni. Selle testi eel mõõdeti mu kehakaaluks 75,1 kg.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Millised olid mais tehtud testi tulemused? Test kestis täpselt 25 minutit, millest esimesed 3 minutit tuli mööda saata lihtsalt seistes. Seega jooksuaeg kokku oli 22 minutit. 18 km/h (3.20 per/km) kiirust suutsin taluda 7 minutit ja kaldenurk jõudis kasvada 5%ni. Kõrgeimaks VO2 max näitajaks fikseeris masin 5034 ml/min, mis kehakaalu arvesse võetuna tähendas näitu 67 ml/min/kg. Kõrgeimast näidust lähtumine ei ole aga kõik see täpsem, kui selles suurusjärgus näit tuvastati üksnes korra. Näiteks minul tuvastas masin 5-sekundiliste intervallide tagant üksnes ühel korral 67 ja sellele järgnenud kõrgeim näit oli 65,7. Sellisel juhul on mõistlik otsida testivastustest üles kõige kõrgemad V02 max näidud ja võtta näiteks 5 järjestikuse näidu keskmine. Selliselt toimides sain ma kõnealuse testi tulemusteks 4935 ml/min ja 65,7 ml/min/kg.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Eelmisel nädalal sai sarnane test uuesti ette võetud - ainult kiirust sai veidi muudetud, et test liiga pikaks ei veniks. Seekordne test algas kiirusega 9 km/h ja kiirus kasvas varasema 18 km/h asemel 19ne km/h. Kiiruse muutmine õigustas end igati, sest see test kestis suuremate kiiruste juures ajaliselt tervelt 1 minut ja 15 sekundit isegi kauem kui varasem test. Näiteks selle testi raames suutsin ma kiirust 19 km/h (3.09 per/km) taluda 8 minutit ja 15 sekundit, kusjuures tõusunurk tõsteti lõpuks 7%-ni. Kui oleksime jäänud eelmise testi kiiruste juurde, siis oleks see liiga pikaks võinud minna, mis ei ole VO2 max testi mõttega kooskõlas.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Milline mu jooksuvõimekus hetkel siis on? Seis on parem, kui kunagi varem. Kõrgeimaks VO2 max näiduks mõõdeti mul 5367 ml/min, mis kehakaalu arvestades on 73,8 ml/min/kg. Kui ka selle testi puhul rakendada sama põhimõtet ja võtta aluseks viie kõrgeima näidu aritmeetiline keskmine, siis saab öelda, et seekordse testi VO2 max tulemused on vastavalt 5139 ja 70,7. Seega kui neid näitusid varasema testi tulemustega kõrvutada, nähtub, et mõlemad näidud on oluliselt kasvanud. Kehakaalust sõltuva VO2 max näidu hüppeline kasv 65,7-lt 70,7-ni on hea kinnitus sellest, kuidas kaalulangus on suurendanud mu jooksuvõimekust. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Usun, et minu puhul on üksnes kehakaalu langusega võimalik veel veidi oma jooksuvõimekust kasvatada. Hetkel olengi otsimas seda ideaalset kaalunumbrit, kus jooksuvõimekus oleks maksimaalne. Plaan on kaal langetada 70 kg juurde ja siis uuesti testida, kui suurt positiivset mõju see avaldab. Hoian tulemustega ka sind kursis. Tänase seisuga kaalusin 71,8 kg ning loodan hiljemalt veebruariks olla soovitud numbri juures.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
VO2 max testiga saab kindlaks määrata, kus asuvad su aeroobne ja anaeroobne lävi. Kuna olen aja jooksul end tundma õppinud, siis aeroobse läve tunnetamisega mul probleeme ei ole ja seepärast ma seda ka testi raames tuvastada ei soovi. Küll aga huvitab mind anaeroobse läve näitaja, sest selle järgi ma planeerin enda raskeid lõigutreeninguid. Viimase testiga sain teada, et mu anaeroobne lävi jõuab kätte pulsi 175 juures.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lõpetuseks lisan lühivideo jooksutestist, millelt näed, kuidas jooksulindil 19 km/h kiirusega liikumine kõrvaltvaatajale paistab.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/TS1MkGr3olc/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/TS1MkGr3olc?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-91136331897810565132016-12-13T07:59:00.000+02:002016-12-13T08:01:44.381+02:00Kuidas ma 10-kordseks ultratriatloniks valmistun vol 1<div style="text-align: justify;">
2-nädalase treeningtsükli tõttu on mitu nädalat blogis vaikus olnud - tsükkel oli koos taaastumisprotseduuridega ajamahukas ettevõttmine. Lisaks vajasin aega ka oma uude rolli (isaks olemine) sisseelamisel. Tänasest algas madalate treeningkoormustega puhkenädal ja nüüd saan sulle kirjutada, kuidas kulgeb mu ettevalmistus 10-kordseks ultratriatloniks. Etteruttavalt olgu märgitud, et kuni selle aasta lõpuni on mul treeningutes põhitähelepanu ujumisel ja jooksmisel. Rattaga sõidan ennekõike soojenduse või taastumise eesmärgil. Uuel aastal hakkan rattavormi üles ehitama, et siis 26. jaanuarist rattasõit Lanzarotel korralikult fookusesse võtta.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esmalt siis mõningad faktid viimase 14-päevase treeningtsükli kohta:</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li>45 tundi treeninguid</li>
<li>sealhulgas 49 km ujumist ja 339 km jooksmist</li>
<li>viimased 7 päeva hõlmas 215 km jooksmist</li>
<li>viimasel kolmel päeval sai 5 trennina joostud 106 km</li>
<li>mäkke- ja kiiruslõigutrenne kokku 3</li>
</ul>
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Jooksmine</span></h4>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Kuna 10-kordse ultratriatloni kõige keerukam osa on 422 km jooksu, siis jooksmisele pööran ma järgmise hooaja ettevalmistuses varasemast veel rohkem tähelepanu. Mul tuleb saavutada treenitus, kus pikkade distantside jooksmine on sama lihtne ja loomulik tegevus kui magamine või söömine. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
14-päevase jooksutsükli esimene nädal on alati mõeldud sisseelamiseks, et valmistada keha ette suurteks koormusteks. Puhanud seisundi pealt kohe 215 kilomeetriga jooksunädala alustamine ei ole mõistlik ja kätkeb endas suurt vigastuste ohtu. Selliselt toimisin ma ka seekord, joostes esimese 7 päevaga sissejuhatuseks 124 km ning ülejäänud 7 päevaga 215 km. Kõige arendavamaks pean just treeningtsükli viimastel päevadel väsimuse foonil tehtavaid jookse, mistõttu kogu tähelepanu on sinna suunatud. Näiteks seekordse tsükli teise nädala 215 km-st tervelt 106 km sai läbitud viimase kolme päevaga. </div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Kui selle treeningtsükli kilometraažiks kujunes 339, siis edaspidi on kavas seda tõsta ja ideaalis jõuda välja 422 km-ni. Miks nii? Siis ma saan katsumuse päeval endale öelda, et sisuliselt olen ma 422 km trennis juba läbinud ning seega olen võimeline seda uuesti tegema. Kuigi ma tegelikult ju ei läbi seda kilometraaži ühtejutti, vaid teen seda võimalikult lühikese aja jooksul. Samas 422 km jooksmine 14-päevaga muude treeningute kõrvalt (teisi alasid ei saa sinnapaika jätta) tundub kehale ja vaimule justkui tegu oleks ühe katkematu jooksmisega. Selliselt tahtejõu tugevdamine ja eneseusu suurendamine minu puhul välja näebki.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Koormusnädalate lahutamatud osad on ka mäkke- ja kiiruslõigutrennid, mis on vajalikud jooksukiiruse, -võimekuse ja -tehnika parandamiseks.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Detailsema ja ülevaatlikuma pildi saamiseks lisan siia ka väljavõtte treeningpäevikust, kust saab näha, mida, kui palju ja millal tehtud sai.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirVEYUcQRKXY4HTjQ24MdDPMN8TWN-lc0dUq518AUytOR-rOXQzZ_PUA4MfpgNA4mcoR7uK-6PnJWSVl66QtHHLJYNJWumsqZTbG3iMIJVKSYdvsfePd7T4hZkq-tJec1tR9HNuEGsX5F6/s1600/jooksuts%25C3%25BCkkel+2016+nov-dets.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="150" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirVEYUcQRKXY4HTjQ24MdDPMN8TWN-lc0dUq518AUytOR-rOXQzZ_PUA4MfpgNA4mcoR7uK-6PnJWSVl66QtHHLJYNJWumsqZTbG3iMIJVKSYdvsfePd7T4hZkq-tJec1tR9HNuEGsX5F6/s400/jooksuts%25C3%25BCkkel+2016+nov-dets.png" width="400" /></a></div>
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Ujumine</span></h4>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Kui sa arvad, et jooksmine oli selle treeningtsükli raskeim osa, siis sa eksid. Jooksmine on ujumise kõrval justkui lapse mäng. Põhjus selles, et kui jooksmist olen ma tänaseks tõsiselt harrastanud juba 17 aastat, siis suurte koormustega intensiivset ujumist praktiseerin ma alles teist aastat. </div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Koormusnädalal käin ma vees 5 korral. Seekordse 2-nädalase ujumistsükli raames ujusin 49 km, mis teeb keskelt läbi 4,9 km päevas (kui ujumisvabad päevad välja arvata). Kui ujujate mõistes on see sisuliselt olematu kilometraaž, siis ultratriatloni harrastamise tähenduses aga vägagi eeskujulik. Ujumiskava muutub iga päev ning igal treeningul on oma täpne eesmärk. Ujumiskavade koostamise osas on minu teadmised ja kogemused ikka väga tagasihoidlikud, mispärast ilma Jüri Käeni abita oleksin päris keerulises seisus. Viimase kahe nädala ujumiskavasid ma siinkohal üksikasjalikumalt avaldama ei hakka, sest esiteks ei ole need minu välja töötatud ja teiseks on need koostatud minu taset, oskusi ja eesmärke arvestades. Seega <i>copy-paste</i> kujul need sinu puhul ei töötaks. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-24812662789790244922016-11-15T19:21:00.000+02:002016-11-15T19:22:24.774+02:002017 ultraspordis vol 1: alustan tuttavas formaadis ultrakatsumustega ja lõpetan seni kogemata ultrakatsumusega<div style="text-align: justify;">
Järgmise hooaja plaanid on vaikselt paika loksumas. Täna saan sulle avaldada oma kaks järgmist ultravõistlust. </div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">TransGranCanaria ultrajooks vol 3</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Sel ajal, kui sina tähistad Eesti vabariigi aastapäeva, olen mina Gran Canarial startimas oma kolmandale <a href="http://www.transgrancanaria.net/en/race_cat/transgc/" target="_blank">TransGranCanaria 125+</a> ultrajooksule. Sinna jooksule kutsub mind tagasi soov kogeda seda võimast emotsiooni, mis kaasneb alati pärast sellist ülirasket füüsilist eneseületust. Lisaks meeldib mulle väga Kanaaride kliima ja loodus. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyXnGEn66R8t9wozuTLs6nQiJb5_HeXTfrKbnm5pf4DpwGI32msEIj0YY5LKsjQItpY7HfqfTxdUG7yUMLlPSLRYnCISiiO2MIEgLykbZj2gLOCHyZPTX1a3LvjOqjFrKAYsFt-HO8-v9s/s1600/Rait+Ratasepp+fini%25C5%25A1.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="158" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyXnGEn66R8t9wozuTLs6nQiJb5_HeXTfrKbnm5pf4DpwGI32msEIj0YY5LKsjQItpY7HfqfTxdUG7yUMLlPSLRYnCISiiO2MIEgLykbZj2gLOCHyZPTX1a3LvjOqjFrKAYsFt-HO8-v9s/s320/Rait+Ratasepp+fini%25C5%25A1.png" width="320" /></a>Kui esimesel korral osaledes läks mul selle läbimiseks aega 22 tundi ja 35 minutit, siis teisel korral juba oluliselt vähem - 18 tundi ja 53 minutit. Samas on palju veel õppida ja areneda, arvestades, et kiiremad suudavad selle katsumuse läbida 13,5 tunniga. Kuidas nad seda teevad? See on küsimus, millele ma veel tänaseks vastust leidnud ei ole, mistõttu tuleb jätkata katsetamist ja avastamist. Seepärast saab seekordne ettevalmistus olema varasemast teistsugusem. Kuidas ma selleks valmistun ja mida senisest teistmoodi teen, sellest kirjutan pärast jooksu, sest siis saan ka kirjutada sellest, kas see oli minu arvates õiges suunas liikumine või oleks pidanud teisiti toimima. Mu varasemaid muljeid sellest ultrajooksust saad lugeda <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2015/03/transgrancanaraia-taiesti-uus-vaatenurk.html" target="_blank">siit</a> ja <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/03/ultrakatsumus-opetab-tanane-valu-ja.html" target="_blank">siit</a> ning ultrajooksuks valmistumisest <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/03/transgrancanaraia-ultrajooks-kas.html" target="_blank">siit</a> ja <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2015/02/selle-hooaja-esimene-valjakutse.html" target="_blank">siit</a>. </div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">2-kordne ultratriatlon Saksamaal Emsdettenis</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Oma ultratriatloni hooaja avan 9. juunil Saksamaal toimuva <a href="http://doubleultratriathlon.de/en/" target="_blank">2-kordse ultrakatsumusega</a>. Tegemist on iga kahe aasta tagant korraldatava võistlusega, mis on ultratriatleetide seas kõrgelt hinnatud üritus. Kuigi IUTA järgmise hooaja võistluskalendrit ei ole veel avaldatud, on see võistlus peagi välja müüdud. Nimelt 64 stardikohast on tänaseks 52 juba täidetud. Mul on hea meel näha stardinimekirjas paljusid tuttavaid nimesid eesotsas Richard Widmeriga. Tundub, et meie sõbralik ja tihe konkurents saab seal jätku. Widmer on lisaks Lensahni 3-kordse ultratriatloni pikaajalisele valitsemisele püsinud ka Emsdettenis 2013. a alates võitmatuna. Kahtlust ei ole, et tema osalemine aitab ka minul ennast maksimaalselt realiseerida ja loodetavasti saab seal näha uusi isiklikke rekordeid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Veidi ka võistlusest endast. 7,6 km ujumine toimub 50 meetrises basseinis ning ujuda tuleb 152 basseinipikkust. 360 km rattasõit leiab aset 4,74 km ringil, mida tuleb läbida 76 korda. Kuigi rattarada on lauge, ei ole see pidevate pööramiste ja ühe tagasipöörde punkti tõttu kindlasti mitte maailma kiireim rada. Jooks toimub 1,414 meetrisel kerge profiiliga ringil, mida 84,4 km läbimiseks tuleb joosta 60 korda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Praegu on treeningutes esiplaanil ujumine ja jooks. Enamus raskeid trenne teen vees ning jooksmisega taastun ja valmistan keha ette suuremate koormuste talumiseks. Vees tehtav pingutus on üsna piiri peal ning enda tervena hoidmine kohati ikka väga keeruline. Näiteks eelmisel nädalal pärast 7,2 km-st rohkete intensiivsete režiimidega ujumist oleksin äärepealt haigeks jäänud. Minu suureks üllatuseks suutsin aga terveks jääda. Varasemalt on sellisele kehvale enesetundele ja vähese unega ööle alati haigestumine järgnenud. Riskide maandamiseks on iga mu tegevus ja toidukord läbi mõeldud. Kui varasematel aastatel olen Kanaaridel treenimist alustanud juba detsembri esimseses pooles, siis seekord tuleb mul Eesti keerulistes ilmastikuoludes hakkama saada kuni 25. jaanuarini, mil sõidan oma esimesse pikemasse treeninglaagrisse Lanzarotel.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Loodetavati saan juba järgmises postituses avalikustada ka 2017. a teise poole plaanid.</div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-85977945386927379562016-11-03T20:25:00.000+02:002016-11-03T20:25:01.700+02:002016. aasta numbrites - üle 17 000 km sportides<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrTyjPgk9wjVCcYfEkKU_AkDAb5eKOf-ywB2r0yRYZGc-2BWlOGxxLNYlClB-6PSCR2p7a5mq3r4c2VtYw3-vHSBoG-fwXMz0bclNqzI-Jc6xwWMU7M30KdXXwJiDDMhL9D8UWJNqPv9uL/s1600/IMG_6883_web.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrTyjPgk9wjVCcYfEkKU_AkDAb5eKOf-ywB2r0yRYZGc-2BWlOGxxLNYlClB-6PSCR2p7a5mq3r4c2VtYw3-vHSBoG-fwXMz0bclNqzI-Jc6xwWMU7M30KdXXwJiDDMhL9D8UWJNqPv9uL/s320/IMG_6883_web.jpg" title="Autor: Külli Leola" width="213" /></a>November on kuu, mille algusega loen ühe hooaja lõppenuks ja järgmise alanuks. Hea meel on juba kolmandat aastat järjest tõdeda, et kõik läks taas plaanitult ja tagasilöökideta. Käesoleval aastal omandatud kogemusi pean kõige hinnalisemaks, sest läbi nende sain teada, et õige ettevalmistuse korral on võimalik saavutada seisund, kus füüsiline pingutus muutub keha jaoks sama loomulikuks kui hapnik ja vesi.<br />
<br />
Kuigi Haanja100 ultrajooks oli järjekorras mu 18. ultrakatsumuseks, oli see alles esimene kord, kus katsumuse ajal mind midagi ei üllatanud. Eks rolli mängi siin ka fakt, et see on mu teiste tegemiste kõrval justkui miniultra. Kogu jooks kulges algusest lõpuni täpselt nii, nagu ma seda ette kujutasin ja kavandasin. Varustuse osas õnnestus valida ilmale ideaalselt vastanud riietus ja jalanõud - ei olnud külm ega palav ning jooksususside tallamuster tagas poristes oludes hea pidamise. Kuna Haanja võistlus on ajaliselt suhteliselt lühike ja intensiivne, siis hoidsin toidulaua teadlikult üsna ühekülgse. 100 km ajal tarbisin 16 HoneyPower geeli, 3 Raffaello kommi, 2 liitrit Tailwind spordijooki, 1 liitri vett ja 1 liitri colat. Lisaks võtsin korraldaja toidulaualt ca 200 ml kuuma spordijooki ja 2 väikest peotäit rosinaid. Sellest kogusest piisas, et tagada vajalik energia.<br />
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Fakte möödunud hooaja kohta</span></h4>
</div>
<div style="text-align: justify;">
<ul>
<li>1042 treeningtundi - eelmisel aastal kogunes treeningtunde veidi üle 900. Osaliselt tingis treeningtundide arvu kasvu 5- ja 10-kordne ultratriatlon ning osalt ujumine.</li>
</ul>
<ul>
<li>869 km ujumist - tegemist on väga suure sammuga, arvestades, et eelmisel aastal ujusin ma kõigest 320 km. Sedavõrd suur hüpe kätkeb endas alati vigastuste riske, kuid seekord see ennast õigustas. Vees (enamjaolt basseinis) veetsin ma kokku enam kui 260 tundi.</li>
</ul>
<ul>
<li>12 211 km ratast - eelmisel aastal pedaalisin 9652 km. Rattakilomeetrite kasvu tingisid 5- ja 10-kordne ultratriatlon, mille raames sõitsin 2700 km.</li>
</ul>
<ul>
<li>4007 km jooksu - seda on 14,1% vähem kui mullu. Nimelt eelmisel aastal kogunes jooksukilomeetreid 4663. Samas on käesolev hooaeg hea näide sellest, et kui asju teha õigesti, siis mahu vähenemine ei tähenda veel tagasiminekut arengus. Vastupidi, jooksuvõimekuses toimus ka sellel aastal korralik arenguhüpe.</li>
</ul>
<ul>
<li>40 tundi ÜKE-t - kere- ja süvalihaste treenimine on alati vajalik ja oluline. Ilma ÜKE treeninguteta ei oleks ma suutnud nii muretult sõita Saksamaa ultra ajal 540 km ja Eesti ultra ajal 900 km ühtejutti.</li>
</ul>
</div>
<div style="text-align: justify;">
<h4>
<span style="color: #990000;">Taastumiskiirus ultrakatsumusest</span></h4>
</div>
<div style="text-align: justify;">
Taastumiskiirus on minu jaoks A ja O. Pühendan sellele kogu oma teadmised ja tähelepanu, üritades seda järjest paremaks saada. Tulemused on silmnähtavad. Eesti 5-kordse ja Saksa 3-kordse ultra vahele jäi kõigest 6 nädalat, Saksa 3-kordse ja Šveitsi 10-kordse vahele 3,5 nädalat, Šveitsi 10-kordse ja Tartu linnamaratoni vahele 4 nädalat, Tartu linnamaratoni ja Saaremaa 3. päeva jooksu vahele 2 nädalat ning Saaremaa jooksu ja Haanja100 ultrajooksu vahele 2 nädalat. Ma ei tundnud ühelgi nimetatud ettevõtmisel, et kehas oleks eelmisest tegemisest veel mingi väsimus sees. Samuti ei kajastunud varasemad tegemised ka aegades.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhesfSY4YEaSrT-XMVy9Rcd17zjPZYt1LlbyUksmznEoYBboLA62vjYYVtWdM7S9hiil_9yYZyhDaVsEA6X6SUOHfZcO_HGLjq8fCcjnn04YQQec_8UH2M_ljCDK4xSNG6g7O67b9_xzFU_/s1600/20160906_222059%255B1%255D.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhesfSY4YEaSrT-XMVy9Rcd17zjPZYt1LlbyUksmznEoYBboLA62vjYYVtWdM7S9hiil_9yYZyhDaVsEA6X6SUOHfZcO_HGLjq8fCcjnn04YQQec_8UH2M_ljCDK4xSNG6g7O67b9_xzFU_/s320/20160906_222059%255B1%255D.jpg" width="320" /></a>Haanja ultrajooksust taastumine on olnud samuti seni kiireim. Mida ma siis taastumiseks tegin? Kohe pärast lõpetamist oli esmatähtsal kohal toitumine. Selleks oli mul ette valmistatud taastusjook, rohkelt smuutisid ja kodust kaasa võetud toit. Seejärel läksin kiiresti sooja sauna, millele järgnes palju vedeliku tarbimist ja uuesti kvaliteetne toit (nt datlid, banaan, pirnid, õunad). Koju jõudes istusin 2 tundi Normatec saabastes ja lasin taas toidul hea maitsta. Järgmisel päeval olid jalad juba väga heas seisus. Kuna aga osad liigesed andsid koormusest ja jahedast ilmast veel tunda, siis piirdusin 3,5 tunnise jalutuskäiguga linnas ja õhtul võtsin taas sauna. Esmaspäevast lisandusid jalutuskäikudele ka ujumistrennid.<br />
<br />
Seega korralik uni ja toit ning pidev liikumine tagasid selle, et teisipäevaks ei olnud Haanja võistlust<br />
enam kehas füüsiliselt tunda. Vaimse poole pealt võtab taastumine alati veidi rohkem aega. Samas arenguruumi on veel palju - tean seda, sest paljude tugevate ultrajooksjate taastumisnäitajad on kordades kiiremad. Jutt ei käi mitte päevadest, vaid ühest päevast. Hetkel ma küll ei kujuta ette, kuidas on võimalik minna jooksma juba järgmisel päeval pärast pikka ja rasket mägist ultrajooksu, kuid kui nemad seda suudavad, siis on see tehtav.<br />
<h4>
<span style="color: #990000;">Mis järgmiseks?</span></h4>
Järgmise hooaja ettevõtmiste plaanimine on juba täies hoos ning peagi saan oma plaane ka sulle tasapisi tutvustada. Tõenäoliselt on mind ees ootama neli suuremat ultrakatsumust. Kuna ootused on senisest kõrgemad, siis tuleb ka ettevalmistuse osas uutmoodi läheneda.<br />
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-45350215205736888812016-10-16T17:39:00.002+03:002016-10-16T17:39:31.799+03:00Šveitsi 10-kordne ultratriatlon vol 3: mis sai hästi ja mis sai valesti tehtud<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSzuWKkKkNmbQrkxMdNwq_IdIHmR-Oag_VLSNhYG4RfZnf-oxDMYVPNM0tKeGwmHvgF3DI0vO-sR3N6Y0XK4_XUkUDrrG5NrgtV0vnHnLdPsyni6GH6wnDeBjAnszeU41bBbj1TS1-ZabJ/s1600/20160830_194212.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSzuWKkKkNmbQrkxMdNwq_IdIHmR-Oag_VLSNhYG4RfZnf-oxDMYVPNM0tKeGwmHvgF3DI0vO-sR3N6Y0XK4_XUkUDrrG5NrgtV0vnHnLdPsyni6GH6wnDeBjAnszeU41bBbj1TS1-ZabJ/s320/20160830_194212.jpg" width="180" /></a>Soovin oma sporditegemistes pidevalt areneda, mistõttu pean oluliseks teha pidevalt muutusi treeningettevalmistuses. Usun, et see ettevalmistus, mis on mind aidanud täna siia, ei ole piisav, et astuda samm kaugemale. Olgu selleks sammuks kas siis ajaline või distantsiline edasiminek oma ultrakatsumustes. Sama treeningettevalmistust korrates oleks naiivne loota varasemast paremat tulemust. See on põhjus, miks ma igat oma katsumust hiljem põhjalikult analüüsin ning järeldused kirja panen. Ultraspordi võlu peitubki minu jaoks ennekõike selles, et ultraspordi juures on nii palju erinevaid aspekte, millele saab ja tuleb tähelepanu pöörata. Kogemused on vajalikud, et osata järjest kiiremini ja aina rohkemate aspektidega korraga tegeleda. Oluline on tehtud vead kaardistada ja neist õppida, sest kui esmane eksimine on inimlik ja andestatav, siis teist korda sama reha otsa astumine on juba enda hooletus ja tegemata jäänud töö. Samal ajal on tähtis pöörata tähelepanu ka sellele, mis sai õigesti tehtud, et juba hästi toimivat asja ei hakkaks läbimõtlematult muutma. Seekord kirjutangi sulle, mis head ja vead sai Šveitsi ultratriatlonil tehtud ning mida plaanin järgmise aasta ettevalmistuses muuta.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Ennast seni igati õigustanud tegevused</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Füüsiline ja vaimne ettevalmistus – sellega võin igati rahule jääda, sest Šveitsis pidas keha 10 päeva kestnud sportimisele suurepäraselt vastu. Füüsiline ettevalmistus oli sedavõrd kordaläinud, et sain kõigil päevadel väga hea kiirusega liikuda. Kõike seda võimaldas minu arvates just mu selle hooaja ultravõistluste ülesehitus – st esmalt sai tehtud füüsiliselt ja vaimselt kõige keerulisem Eesti 5-kordne ultratriatlon. Seal kogetud raskusi ei anna Saksa ja Šveits katsumusega võrrelda. Saksa 3-kordne ultratriatlon oli ennekõike korralik füüsise vastupidavuse proovilepanek, 33 tundi võistlemist ei ole vaimse poole pealt enam kõige raskem ettevõtmine. Minu kogemus ütleb, et seni kuni füüsiline pool hästi vastu peab, on vaimselt rasked hetked lihtsamini ületatavad. Kui aga füüsis hakkab lagunema, siis on sul vaja eriliselt tugevat vaimujõudu, et mitte alustatut pooleli jätta. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrg2urCmuqZXf-Z8yQ9_rJ7In3JDpJ8EgvGTMpTFOITWfPlzOeUAt3ZdT7tRK4UpPmfIITpD4y_PDhTCTCDIxM0FaeTnEnGTT1SKIwERsUkYtvAoqzUdCxARzCqqzHvJPXc5wgNKy_9rUW/s1600/%25C5%25A1veitsi+men%25C3%25BC%25C3%25BC.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrg2urCmuqZXf-Z8yQ9_rJ7In3JDpJ8EgvGTMpTFOITWfPlzOeUAt3ZdT7tRK4UpPmfIITpD4y_PDhTCTCDIxM0FaeTnEnGTT1SKIwERsUkYtvAoqzUdCxARzCqqzHvJPXc5wgNKy_9rUW/s320/%25C5%25A1veitsi+men%25C3%25BC%25C3%25BC.png" width="197" /></a>•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Venitamine ja massaaž – lihashooldusele pööran ma palju tähelepanu nii treeningutel kui ka võistlustel. Eesti ultratriatlonil 211 km joostes sain omal nahal tunda, kui tõsine väljakutse see mu jalalihastele oli. Samas nägin, kui kiiresti on võimalik väsinud lihaseid kerge massaaži ja korraliku venitamisega korda saada. Eesti katsumuse ajal sain kinnitust, kui õige mõte oli mu massöör Timo ka Šveitsi kaasa kutsuda. Kõik kümme võistluspäeva lõppesid kerge massaaži ja venitamisega, kusjuures põhirõhk oli just venitamisel. Massaaži oli ennekõike vaja selleks, et valmistada lihased venituseks ette. Üks on kindel, et kui ma ei oleks võistlusjärgselt lihaste hooldamisega tegelenud, ei oleks mul nii muretut võistlust füüsilise vastupidavuse osas olnud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Toitumine – selleks, et organism suudaks sellise ettevõtmisega toime tulla, on vaja suuta see meeletu kogus energiat tagasi süüa. Mida mitmekülgsem toidulaud, seda parem. Lisan siia ka tabeli, millest näed, millised toiduained mu menüüs olid. Toidumenüü osas leidis taas kinnitust fakt, et palavates oludes on kõige minevam kaup just arbuus. Samuti mitmed värsked puuviljad (nt maasikad, mango, avokaado, viinamarjad) ja rohkelt jahedaid smuutisid. Esimesel viiel võistluspäeval, mil väljas valitses kuni 33-kraadine kuumus, ma ühtegi šokolaadi, küpsist ega magusat kommi ei tahtnud. Samas kuuendal päeval, mil väljas sadas vihma ja oli jahedam, ma ennekõike just magusast ja kuumast supist toitusingi. Seekord oli mul jooksu ajal esmakordselt menüüs värske mango, mis maitses suurepäraselt. Kusjuures selle menüüsse võtmine oli üks mitmest toetustiimi enda initsiatiivist menüü osas. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzvic4UIZ3TbRaC5l7gKXdp5S6eARWcrDIDnBPSgDP-tTttEMdVHZjpdbqfiBoqBLXJfR_aXNN5vZfZMylcPdTG0qhlC7Hr3u9NFyNVvXsPl8VTzaYTSBPnaxvGcw9PLIKPQ_rYlVclOy2/s1600/20160902_091904.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzvic4UIZ3TbRaC5l7gKXdp5S6eARWcrDIDnBPSgDP-tTttEMdVHZjpdbqfiBoqBLXJfR_aXNN5vZfZMylcPdTG0qhlC7Hr3u9NFyNVvXsPl8VTzaYTSBPnaxvGcw9PLIKPQ_rYlVclOy2/s320/20160902_091904.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Toetusmeeskond – siin jagub mul üksnes kiidusõnu. Sedavõrd pikk ettevõtmine on tiimile teatud tähenduses isegi raskem kui mulle, mistõttu eriti oluline oli, et tiimiliikmed ka omavahel hästi klapiksid. Õnneks oli tiimil võimalik omavahelist koostööd juba Eesti ultra ajal praktiseerida. Kõik need 10 päeva olid tiimile väga kurnavad ja öösiti said nad magada tihtipeale minust vähem. Saksa ja Šveitsi võistlustel tuli tiimil kohaneda uue olukorraga – kuna mõlemalt ultral oli tihe konkurents ning kuna konkurendid toitusid hoo pealt, pidin ka mina selles osas oma taktikat muutma. Õnneks tiim kohanes kiiresti, töötades rattarajal toidu andmiseks välja inimketi süsteemi ehk et 3-4 tiimiliiget paiknesid väikeste vahedega terve toitlustusala ulatuses.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Nimekirjad varustuse ja päevatoimetuste kohta – varustuse valmisseadmiseks kasutan triatlonivõistlustel populaarseid ujumise-, ratta- ja jooksukotte. Vältimaks millegi olulise unustamist, koostan alati iga ala kohta kõikvõimalike asjade nimekirja. Nii toimisin ka Šveitsis. Ilma nimekirjadeta on praktiliselt garanteeritud, et midagi olulist jääb maha. Nimekirjad on olulised ka selleks, et varustuse pakkimisega saaks lihtsasti hakkama ka toetustiim. Šveitsi võistluse viimastel päevadel oleks ma ajaliselt jäänud oma varustuse järgmiseks päevaks valmiseadmisega jänni, mistõttu tegi seda minu eest tiim. Arvestades kui palju erinevaid riideid, jalanõusid ja muud varustust mul Šveitsis kaasas oli, õigustas nimekirjade koostamine end igati ära. Nimekirjad koostasin ma ka kõigi hommikuste ja õhtuste tegevuste kohta, sest väsimuse kuhjudes on keeruline ka lihtsad ja enesestmõistetavad asjad (nt hammaste pesemine) ära unustada. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhB1AgM7dRvVMP6XfjR1VblfzJPFWxrJ16OKFLPBkRwy4y-A5P0AO2mE4VeEzZl7uNXdxLv3ENjaEXU8mofWX6w9bGvYBDjfXlMX7r08ZBVhn3uYdg6Dt8vaahHUleiihQK5RtG8jVh0y6J/s1600/salomon+flask+%2528pilt+-+amazon.co.uk%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="200" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhB1AgM7dRvVMP6XfjR1VblfzJPFWxrJ16OKFLPBkRwy4y-A5P0AO2mE4VeEzZl7uNXdxLv3ENjaEXU8mofWX6w9bGvYBDjfXlMX7r08ZBVhn3uYdg6Dt8vaahHUleiihQK5RtG8jVh0y6J/s200/salomon+flask+%2528pilt+-+amazon.co.uk%2529.jpg" width="184" /></a>•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Salomoni pehme joogipudel – kuigi jooks toimus kõigest 1,3 km pikkusel ringil, on mulle oluline, et ma saaksin vett ja kaloririkast jooki tarbida iga natukese aja tagant ja väiksemate lonksudega. Selleks kasutasin ma pehmeid joogipudeleid (mägiultrajooksudel väga populaarsed), mida on kerge käes hoida ja kus jook ei jää pudelisse loksuma. Esimest korda proovisin neid ka kiire jooksu ajal Tartu linnamaratonil ning ka seal õigustas see end. Nimelt 5 km vahemaa tagant ja kiire jooksu juures on raske saada vajalik vedeliku kogus kätte. Pealegi kipub palju topsist maha rappuma. Pehmete joogipudelitega sain ma ca iga poole kilomeetri tagant võtta väikese sõõmu. Kuna tegemist on aga suhteliselt väikeste pudelitega, siis vahetasin tühja pudeli uue vastu iga 10 km tagant joogipunktis.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Jooksusussid – kuigi igal võistlusel on mul praktiliselt kogu jooksususside arsenal kaasas (valik on suur ja lai), oli seekord mul esimest korda kaasas kaks ühesugust paari Fastwitch jalanõusid. Kuigi algselt arvasin, et kasutan mitmeid erinevaid jalanõusid, selgus võistluse ajal, et kõige paremini sobivad just need. Paraku ühe ja sama paariga kümme päeva maratoni joosta ei ole üldse hea mõte, sest jooksusussid vajavad samuti taastumis- ja hingetõmbeaega. Seepärast kasutasin neid üle päeviti. Fastwitch´e kasutasin ma 9-l päeval 10-st. Kolmandal päeval sai prooviks kasutatud ka vanu K-Swisse, kuid see ei olnud õige mõte – Achilleuse kand jäi tavapärasest rohkem pingesse ning nendega sain kohe ka kaks esimest ja ainukest villi. Edaspidi katsun samuti minna vähemalt topelt paari samasuguste jalanõudega sedasorti katsumustele.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Ujumine – kalipsoga ujudes tuleb arvestada, et tõenäoliselt võib kalipso kuklal asuva naha marraskile hõõruda. Seepärast kasutatakse kalipsoõli või vaseliini. Kloorises basseinivees tundub see määrdeaine kiiremini vist kuluma, sest mul hõõrus kukla pealt naha marraskile juba esimesel päeval. Kuna hõõrdunud naha paranemine võtab rohkem kui päeva aega, tuli mul järgmiseks päevaks mingi lahendus leida. Teipisin kukla kinesio teibiga, mis püsis nahal väga hästi. Rattasõidu ajal kaitses teip kukalt omakorda terava päikese eest. Kui tegemist on aga pikema kalipsoga ujumisega (nt 11,4 km), siis on kukla teipimine minu jaoks hädavajalik. Varem kasutasin selleks tavalist nahateipi, kuid see on rohke liimiga, mida on hiljem keeruline eemaldada. Kinesio teibi puhul seda muret ei ole.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #990000;">Muutmist või läbikatsetamist vajavad asjad</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN2LKpv0dv0yAX5b9OX-uGs58c4bjo4bKHcEJGJBpmYVrStPdb2dFF05DfDll8wXP8PdIb5Spt9ZYy8m0cBtRmQRSqw_XdWFXLjvOaXWSnf8pyrqjzj3HyDsnaV2UgDCx6bYmDrTkAkWtK/s1600/20160827_181719.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiN2LKpv0dv0yAX5b9OX-uGs58c4bjo4bKHcEJGJBpmYVrStPdb2dFF05DfDll8wXP8PdIb5Spt9ZYy8m0cBtRmQRSqw_XdWFXLjvOaXWSnf8pyrqjzj3HyDsnaV2UgDCx6bYmDrTkAkWtK/s320/20160827_181719.jpg" width="180" /></a>•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Majutus – kuna 10-kordne ultravõistlus toimus mägede jalamil asuvas väikeses Šveitsi linnakeses, kus majutuskohtade valik oli suhteliselt piiratud ja äärmiselt kallis, otsustasin matkaauto kasuks. Matkaauto ajas küll asja ära, kuid ruumiga väga palju priisata ei saanud. Kitsastes tingimustes toimetamine põhjustab parasjagu palju stressi, mida sellise mastaabiga ettevõtmise juures tuleks võimalusel vältida. Nüüd, kus mul on see kogemus olemas, tean, kui oluline on leida majutus korralikus ruumis (olgu see siis hostel, hotell või kodumajutus) ja nii lähedal võistluskeskusele kui vähegi võimalik. Igal õhtul pärast lõpetamist käis mul võidujooks ajaga, sest massaaž ja varustuse valmisseadmine pidi toimuma enne pimedat. Pealegi läks õhtuti kiiresti jahedaks, mis tähendas, et massaaži ja venitamise ajaks pidin end riides ja soojas hoidma.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Kehakaal – Šveitsi võistluse ajal oli mu kehakaal 76 kg juures ning rasvaprotsent 12,8. Eesti ja Šveitsi katsumus lükkasid ümber ühe mu valearusaama – nimelt kuni selle ajani arvasin, et päevi kestvaks ultravõistluseks on vaja natuke kehakaalu tõsta, et kehal oleks võimalik energiadefitsiidi korral millestki energiat ammutada. Täna tean, et nii see ei ole, vaid määrava tähtsusega on kulutatud ja tarbitud energia tasakaalus hoidmine. Eelmise aasta Inglismaa ultratriatlonil jäin iga päev üsna suurde energiadefitsiiti, kaotades päevaga peaaegu ühe kilogrammi kehakaalust. Kuigi ruumi kaalukaotuseks jäi rasva arvelt tollal veel küll, lakkas keha neljandal päeval korrapäraselt funktsioneerimast ning viiendal päeval enam starti minna ei võimaldanud. Minu uut arusaama kinnitab ka Šveitsis katsumuse võitnud Widmer. Tema kehakaal võistluse ajal oli kõigest 65-66 kg ning silmaga oli juba näha, et tema rasvaprotsent oli minu omast oluliselt madalam. See aga ei pärssinud kuidagi tema võimekust. Ma arvan, et see andis talle isegi teatud eelise. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Igatahes soovin ma selle oma nahal järgi katsetada. Ma küll ei kavatse enda kehakaalu päris 65 kg juurde langetada, kuid usun, et kaalulanguse kasutegur võiks minu puhul avalduda selgelt juba 70 kg juures. Seega on minu talvise ettevalmistusperioodi suur väljakutse langetada oma kehakaal 70 kilogrammini. Hetkel kaalun ma 75 kg. Minu jaoks on oluline, et kaalu langus tuleks rasvade arvelt, mistõttu on see pikaajaline ja läbimõeldud ettevõtmine. See tähendab veel põhjalikumat toidumenüü jälgimist ja analüüsimist. Loodetavasti õnnestub mul soovitud tulemuse lähedale jõuda juba järgmise aasta veebruariks, mil ma saaksin ultrajooksul kaalulanguse mõju testida. Nimelt usun, et kõige suurem ja silmnähtavam kasu avaldub just ultrajooksu puhul. Ultratriatloni esimese kahe ala puhul peaks see jääma pigem tagasihoidlikuks, kuid elame-näeme.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Vahetusalad – ma toimetasin Šveitsis vahetusalades enda kohta oluliselt kiiremini kui varasematel ultratriatlonitel ja selles võlgnen suure tänu just Richardile, kes oma ülikiirete vahetusaladega oli heaks näiteks, kui kiiresti on võimalik ühelt alalt teisele üle minna. Kuid vaatamata sellele saan ma end veel palju parandada, sest Šveitsi 10-kordsel ultral temale kaotatud 2,5 tunnist 50 minutit võib julgelt vahetusalade arvele panna. Widmeri kiirus vahetusalades on võrreldav triatloni sprindietappidel vahetusalale kuluva ajaga. Näiteks Saksamaal sõitis ta 540 km ratast ilma peatumiseta (toitus hoo pealt) ning rattalt jooksule üleminekuks kulus tal pärast 17 tundi rattasadulas istumist kõigest paar minutit. Seega järgmistel ultravõistlustel tuleb mul vahetusalades senisest palju kärmem olla.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjEsin-IraRafnThpj05iRCsve1zC4p0MPx9fwo1ANUFHbX5IUc5A9MST1peHeTmOFHEqvQ6zwzAIy8L5oGpnvZb3c5-oSZ9a9O3rMAOCGi-TfU03xmO6-oRTp87T_ALs1Xxyy_4REKuH4/s1600/20160826_165658.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjEsin-IraRafnThpj05iRCsve1zC4p0MPx9fwo1ANUFHbX5IUc5A9MST1peHeTmOFHEqvQ6zwzAIy8L5oGpnvZb3c5-oSZ9a9O3rMAOCGi-TfU03xmO6-oRTp87T_ALs1Xxyy_4REKuH4/s320/20160826_165658.jpg" width="320" /></a>•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Toitumine – varasemas postituses mainisin, et võistluse ajal oli mul raskusi toidust vajalikus koguses valgu kättesaamisega. Teisisõnu oli mu menüü ennekõike süsivesikute ja rasvade poole kaldu. Igal õhtul pärast võistluspäeva tarbisin kvaliteetseid valke sisaldavat taastusjooki, kuid hilisem analüüs näitas, et koguseliselt oli seda vähe. 9. ja 10. võistluspäeval hakkasin valgupõhist taastusjooki tarbima juba sportimise ajal ning see tundus olevat väga õige tegu. See aitas mind kaheksandal päeval tabanud mõõnast üle. Toetusmeeskonna kinnitusel olevat ka sakslane Widmer sportimise ajal järjepidevalt valgujooki tarbinud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
•<span class="Apple-tab-span" style="white-space: pre;"> </span>Häirivad pisiasjad – ultrakatsumuste puhul võib isegi näiliselt tühine pisiasi põhjustada palju ebamugavust ning seeläbi mõjutada ka enesetunnet ja liikumiskiirust. Hea näide on see, kui mul 7. võistluspäeval sai ajavõtukiip tavapärasest veidike nõrgemalt jala ümber kinnitatud. Rattasõidu ajal kippus see liikuma, mis oli väga häiriv. Kuna aga mul käis Widmeriga sedavõrd pingeline konkurents, siis ei raatsinud ma kiibi kohendamiseks eraldi peatust teha. Samas oleks võinud selle 20-sekundilise pausi teha, sest ebamugavustunne ei olnud seda väärt. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Sama on olukord siis, kui rattasõidu ajal annab põiehäda endast märku, kuid sa lükkad vetsupeatust liiga kaua edasi. Nimelt panin võistluse ajal tähele, et kui ma suhteliselt kiiresti pärast põiehäda tekkimist end kergendamas käisin, läks liikumiskiirus oluliselt paremaks. Seega 30-sekundiline vetsupeatus tähendas tihtipeale umbes 20-sekundilist ajaparandust rattaringi kohta. Ehk kui lükkasin vetsupeatust edasi rohkem kui 2 ringi, siis tegelikkuses ma ajas ja enesetundes hoopis kaotasin.</div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
Eeltoodud näited olid ühed eredamad, mis mul seoses Šveitsi võistlusega meenuvad. Loodetavasti nende läbianalüüsimine ja -kirjutamine aitavad mul end tulevastes ettevõtmistes paremini realiseerida.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-14470922994606448052016-09-23T17:12:00.002+03:002016-09-23T17:12:59.361+03:00Šveitsi 10-kordne ultratriatlon vol2: tarbitud ja kulutatud energia numbrites ning toitainete lõikes<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKkvEiT5yzxnYHjHO2Pdla-87v_xBEIcw2r-BHffLJTOSLa5zJ-N9EbE9XtRFTUNLsPI3MP6sVIVlFaovC7lGfdN3AVHpzRbITIXZCYthMtN_xnZJ13p3RRJUjLfLv0UD7fNPdDDqkC5Qx/s1600/DSC_0166.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhKkvEiT5yzxnYHjHO2Pdla-87v_xBEIcw2r-BHffLJTOSLa5zJ-N9EbE9XtRFTUNLsPI3MP6sVIVlFaovC7lGfdN3AVHpzRbITIXZCYthMtN_xnZJ13p3RRJUjLfLv0UD7fNPdDDqkC5Qx/s320/DSC_0166.JPG" width="320" /></a><span style="text-align: justify;">Šveitsi võistluse õnnestumisel omas tähtsat rolli ka toitumine. Eelmise aasta Inglismaa ultratriatlonil kogesin, mis juhtub, kui jääda päevi kestval sportimisel energiadefitsiiti. Keha suudab suure energiapuudusega toime tulla heal juhul 2-3 päeva ning seejärel lakkab korrapäraselt toimimast. Minu kogemus ütleb, et ideaalis ei tohiks ultrakatsumuse ajal kaalu kaotada. Viimased kolm ultratriatlonit olen ma kaalu suutnud hoida stabiilsena ning see on taganud ka edu - kõik need katsumused on suurepäraselt õnnestunud. Olen saanud Šveitsi menüüd analüüsida ja nüüd toon sinuni mõningad huvitavamad järeldused.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Juuresolevalt tabelilt näed, milline oli Šveitsi ultratriatloni ajal mu energiakulu alade ja päevade lõikes ning kui palju ma iga päev energiat tagasi sõin. 10 ööpäeva jooksul sõin ja jõin ära 89 100 kcal ulatuses energiat, millest tavaoludes toimetavale inimesele piisaks kuni 38 päevaks. Tabelist nähtuvalt oli mu energiakuluks täpselt 70 000 kcal. Paraku ei peegelda see tegelikku energiakulu ning seda väga mitmel põhjusel. Eelmises <a href="https://ultraspordist.blogspot.com.ee/2016/09/sveitsi-10-kordne-ultratriatlon-vol-1.html" target="_blank">postituses</a> kirjutasin, kuidas päevi kestva sportimise ajal pulsivahemikud (sh aeroobne ja anaeroobne lävi) oluliselt langevad. Spordikell, mis sportimisaegset energiakulu arvestas, lähtus minu tavaolude (st puhanud oleku) pulsivahemikest. Seega üksnes esimene päev peegeldas mu võistlusaegset energiakulu adekvaatselt. Arvestades, et ma igal päeval tegin ajaliselt suhteliselt sarnase pingutuse, võiks väita, et ka teiste päevade sportimisaegne energiakulu peaks olema esimese päevaga samas suurusjärgus.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCZuEUU2eg5uyrTPKsV4eY5VfzrTQADVeGdNEP6HLNkCFyVbySKidv8IvkqeGCZe3nPXDQqKUsnZKOK9t3_IQScLMweTs6Ne1ZD_7CYeurIcGaP5KCrmsKk4kMyKuQktmQrCEEr447mP7f/s1600/tabel+energiakulu+kohta+%25C5%25A1veitsis.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="168" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCZuEUU2eg5uyrTPKsV4eY5VfzrTQADVeGdNEP6HLNkCFyVbySKidv8IvkqeGCZe3nPXDQqKUsnZKOK9t3_IQScLMweTs6Ne1ZD_7CYeurIcGaP5KCrmsKk4kMyKuQktmQrCEEr447mP7f/s320/tabel+energiakulu+kohta+%25C5%25A1veitsis.png" width="320" /></a>Minu puhkeoleku energiakulu on 2127 kcal, mis on mõõdetud hommikul puhanud olekus, pikali asendis, toatemperatuuril ja enne hommikusööki. Seega kõik need võistlusvälised tegevused (istumine, seismine, pesemine, söömine, massaaž, varustuse ettevalmistamine järgmiseks päevaks jne) on täiendav energiakulu, mida täpselt mõõta on keeruline ja mis seepärast ei kajastu ka mu energiakulu tabelis. Energiakulule jättis oma jälje kindlasti ka võistluspäevadel valitsenud väga kuum ilm - keha pidi kulutama lisaenergiat, et kaitsta organismi ülekuumenemise eest.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuidas siis teada saada, milline võis mu energiakulu tegelikult olla? Siin tuleb appi kehakaal ja kehakoostis, mis said fikseeritud enne katsumust ja kohe pärast. Kui vaadata üksnes mu kehakaalu, mis enne võistlust oli 75,1 kg ja pärast 76,3 kg, oleks põhjust arvata, et ma kulutasin 10 800 kcal vähem kui tarbisin. Nimelt 1 gramm rasva võrdub 9 kcal ehk siis 1,2 kg kaalutõusu (eeldades, et see on rasva arvelt) tähendab 10 800 kcal. See aga ei pea päris paika. Enne ja pärast sai määratud ka kehakoostis, mille kohaselt oli mu rasvaprotsent enne katsumust 13,7% (moodustas 10,18 kg kehakaalust) ja pärast 12,9% (s.o. 9,52 kg). Seega kaotasin ma katsumusega 660g rasva, mis tähendab, et keha pidi 5940 kcal jagu energiat rasvadest saama. Järelikult kui ära söödud energiale (89 100 kcal) lisada juurde 5940 kcal, siis saame, et mu tegelik energiakulu pidi olema 95 040 kcal. See tundub loogiline, kui 10 päeva sportimisaegseks energiakuluks võtta esimese päeva näitaja ning võtta arvesse ka ilmastikku ja sportimisväliseid tegevusi.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mis aga võis tingida kehakaalu tõusu? DEXA kehakoostise testist nähtub, et kui enne starti oli mu lihaste ja luude kogumass 63,92 kg, siis pärast oli see näitaja 64,33. Minu kogemus on näidanud, et kohe pärast katsumust on kehakaal üldjuhul kõrgem. Kui keha hakkab tasapisi taastuma, siis kehakaal ka langeb. Täna on mu kehakaal taas püsivalt 75 kg juures.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmemQhoarw4Nsv0ZCzQevpmM9p_V1MAhRrcQOIlqisZa_SdmSYNUwVrigKJTtIox80oUQtUvtt28ZVSKf70x3ZfUT2LwkmQ-JaVQYGmIfKEOBoO-FhsyieSIJQ6dFAsYn1SNiKw8igxmHC/s1600/tabel+energiaallikate+kohta.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="144" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmemQhoarw4Nsv0ZCzQevpmM9p_V1MAhRrcQOIlqisZa_SdmSYNUwVrigKJTtIox80oUQtUvtt28ZVSKf70x3ZfUT2LwkmQ-JaVQYGmIfKEOBoO-FhsyieSIJQ6dFAsYn1SNiKw8igxmHC/s320/tabel+energiaallikate+kohta.png" width="320" /></a>Ainuüksi kulutatud energia tagasisöömine ei ole kaugeltki veel kõigi toitumisega seotud murede lahendus, vaid oluline on ka toitainete osakaal. Eelmises postituses sai põgusalt mainitud, et kaheksandal võistluspäeval tabas mind ebameeldiv üllatus, kui rattarajal avastasin, et jalgadest on kogu jõud justkui pühitud. Silva igaõhtused energiakulu ja -tarbimise kalkulatsioonid välistasid energiadefitsiidist tekkinud jõuetuse. Kuna see oli minu jaoks täiesti uus kehasignaal, siis teadsin samuti, et energiadefitsiidi kui sellisega ei saa tegu olla. Kuna valkude osakaalu säilitamisega oli mul probleeme juba esimesest päevast alates, langes kogu kahtlus valgupuudusele. Valkude osakaal toidus peaks moodustama 10-20%, minul jäi see enamustel päevadel tublisti alla 10. Kogu toidu ülesmärkimine võimaldas mul tagantjärgi koostada toitainete ja nende osakaalu kohta ülevaatliku tabeli. Juuresolevast tabelist näed, kuidas esimestel päevadel jäi mu päevane valgukogus tublisti madalamaks kui võistluse viimastel päevadel. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLtt0XDHLWF6-MWdUw7Zp-6Y-w8ixkBVmXfOXp6wPDlY0QtkKSrDMXUeomSQ9S30IjTpjh6RTn1OOPmm6Zidsmr-CmNSAT8xAQfJzC8kseD0vLFxcgOoqXGhGvY1IB0V9gMFPeWKO9quAF/s1600/DSC_0243.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLtt0XDHLWF6-MWdUw7Zp-6Y-w8ixkBVmXfOXp6wPDlY0QtkKSrDMXUeomSQ9S30IjTpjh6RTn1OOPmm6Zidsmr-CmNSAT8xAQfJzC8kseD0vLFxcgOoqXGhGvY1IB0V9gMFPeWKO9quAF/s320/DSC_0243.JPG" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Hetkel on mul põhjust arvata, et just esimeste päevade pidev valgudefitsiit kulmineerus kaheksandal päeval ja väljendus üldises jõuetuse tundes. Miks ma nii arvan? Nimelt kaheksanda päeva õhtul tegin ma tavapärase 2 asemel 5 portsjonit taastusjooki (sisaldas palju kvaliteetseid valke). Lisaks hakkasin alates üheksandast päevast valgutaastusjooki kasutama ka juba sportimise ajal. Muide, valgujooki oli võistluse võitnud Richard Widmer juba esimesest päevast peale ka sportimise ajal järjepidevalt tarbinud. Tagantjärgi tundub see kõik loogiline, sest hommikust õhtuni sportimise korral ei ole mõistlik piirduda üksnes sportimisjärgse valgu tarbimisega, vaid tuleks teha seda ka juba katsumuse ajal. Olgu ära märgitud, et pärast seda, kui 8. päeval sai viga korrigeeritud, oli üheksandal ja kümnendal päeval jõud tagasi ja enesetunne hea.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-41178932346960849062016-09-14T11:19:00.000+03:002016-09-14T11:19:04.040+03:00Šveitsi 10-kordne ultratriatlon vol 1: pulsid ja ajad alade lõikes<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMQPX81joKxJgYcypWhn7Ld4YTAHk5LzGavBJ2btsyz_5ctv0aqlcu3K6MQqWr0QUhGc1uxPGPgoSTGxnyKzuDfg_LVudE7SF9Hz1p2kSmPXAiGyO16HYOq4m8dbj0zQlXJWqzXn4hpC8s/s1600/DSC_0884.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiMQPX81joKxJgYcypWhn7Ld4YTAHk5LzGavBJ2btsyz_5ctv0aqlcu3K6MQqWr0QUhGc1uxPGPgoSTGxnyKzuDfg_LVudE7SF9Hz1p2kSmPXAiGyO16HYOq4m8dbj0zQlXJWqzXn4hpC8s/s320/DSC_0884.JPG" width="320" /></a>Katsun alati igast uuest ultrakogemusest võtta maksimumi, kogudes katsumuse ajal võimalikult palju teavet, mida siis hiljem ise ja koos asjatundjatega analüüsida ning millest siis uuteks ettevõtmisteks vajalik teadmine kaasa võtta. Tulemusi jagan hea meelega ka sinuga. Selles postituses toon sinuni pulsid ja ajad alade lõikes ning kirjutan, mida nendest andmetest järeldan.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Juuresolevast aegade tabelist nähtub, et kui kaheksas päev välja arvata, siis kõikidel ülejäänud päevadel sai täispikk triatlon läbitud vägagi sarnaste aegadega. Eks päevade lõikes väikene aegade kõikumine oli osalt tingitud ka ilmastikuoludest, mis olid üldistatult üsna ekstreemsed. Märgusõnad on vahetusalad, temperatuur ja tuul. Oli väga mitu päeva, mil tuul oli üsna tugev ja raskendas oluliselt rattasõitu. Kahjuks ei teinud ma tuuliste päevade kohta täpsemaid ülestäheldusi, mistõttu täna enam ei mäleta, mis päevad olid tuuleoludelt keerulisemad. Meeles on vaid nii palju, et esimene päev oli suhteliselt tuulevaikne ning sellele järgnes kohe kaks tuulisemat päeva. Seega kui tuulefaktor eemaldada, võib öelda, et teisel ja kolmandal päeval liikusin esimese päeva tempos.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK7C7XwcIX-vZYwoMo6vaTRjStR6DIJ1O5lXNEP2gPicNxXtxmikCTkwjN-CIXWqJbZ_dONJi6pzgGhJgcttdiWKBMkPSpIbYr1LVyie5145cVBfB48B9IwP6LdgzlAnlHvpAAMbjueOcL/s1600/ajad-paint.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="101" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgK7C7XwcIX-vZYwoMo6vaTRjStR6DIJ1O5lXNEP2gPicNxXtxmikCTkwjN-CIXWqJbZ_dONJi6pzgGhJgcttdiWKBMkPSpIbYr1LVyie5145cVBfB48B9IwP6LdgzlAnlHvpAAMbjueOcL/s320/ajad-paint.png" width="320" /></a>Esimesel võistluspäeval oli temperatuur 28 kraadi. Järgneval neljal päeval see aina tõusis, saavutades neljandaks ja viiendaks päevaks 33-kraadise kuumuse. Need kaks päeva olid ainukesed, mil rattadistantsi teises pooles tuli mul vahetusalast läbi sõites külma veega pead jahutada (see toimus muidugi sõidu pealt ja kiivrit ära võtmata). Kuues päev oli kuni rattasõidu lõpuni pilves ilmaga ja saime päris korraliku vihma kaela. Kuigi sel päeval oli samuti suhteliselt soe, tundus eelmise päeva võrdluses väljas justkui suur sügis olevat ning külmatunne puges kiiresti kontidesse. Viimased neli päeva oli taas palju päikest ja sooja 27-28 kraadi. Selleks ajaks olin kuumaga nii harjunud, et 28 tundus minu jaoks veidi isegi madal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kaheksas päev oli mulle kõige raskem ning see väljendus selgelt ka ajas. Raskus seisnes selles, et kuigi enesetundel ei olnud väga viga, oli jalgadest jõud justkui pühitud. Kaheksanda päeva õhtul sai võistlusaja toidumenüüd analüüsitud ning energiapuuduses asi olla ei saanud. Kahtlustasime valgu- ja amiinohapete puudujääki ning muutsime toitumist - igatahes see, mis kaheksanda päeva õhtul ja öösel menüüs muudetud sai, toimis suurepäraselt. Üheksandal päeval oli jõud tagasi ja lihased töökorras. Menüül siinkohal rohkem aga ei peatuks, kirjutan sellest hilisemas postituses.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi võistlustel ma pulsivööd tavaliselt ei kasuta, sai Šveitsis tehtud erand. Katsumuse ajal pulsi mõõtmine oli üks osa Silva poolt läbi viidud TÜ uuringust. Pulsi ülestäheldamisest oli suur kasu juba võistluse ajal - nimelt siis saime teada, kui palju ma energiat päevas kulutasin. Vahetult enne Šveitsi võistlust sai mul määratud ka puhkeaja energiakulu, milleks oli 2127 kcal. See tähendab, et sellise koguse energiat vajab mu keha ühes päevas, et lihtsalt eksisteerida. Sellele energiakulule sai igal õhtul juurde liidetud võistluse ajal kulutatud energia ning minu ülesanne oli hiljemalt järgmise võistluspäeva hommikus sama suurusjärk energiat tagasi süüa. Kulutatud ja tarbitud kaloraaži osas kirjutan sulle hiljem.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgF99LVezvScaZvMkmWNZ6pj_WlBAAuueU1PY22P8XrJcv0yqEu380KPOAoUrV7XNViaRvT2vwc2I3hDpFgQ_h-xfHVzFZhvcKLYh1_5yLga7cto54X0aRfpQrNft5pV8h0tL1eWYXCVGpb/s1600/pulsid-paint.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="140" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgF99LVezvScaZvMkmWNZ6pj_WlBAAuueU1PY22P8XrJcv0yqEu380KPOAoUrV7XNViaRvT2vwc2I3hDpFgQ_h-xfHVzFZhvcKLYh1_5yLga7cto54X0aRfpQrNft5pV8h0tL1eWYXCVGpb/s320/pulsid-paint.png" width="320" /></a>Juuresolevalt pulsside tabelist näed, milline oli mul keskmine ja maksimaalne pulss päevade ja alade lõikes. Pulsse iseloomustab sõna "aeroobne". Üks huvitav tähelepanek on see, et esimesed kaheksa päeva keskmised pulsid kõikide alade lõikes üksnes langesid. Selles ei oleks võib-olla midagi üllatavat, kui ka ajad oleks päevade lõikes üksnes langustrendi näidanud. Paraku nii see ei ole - näiteks oma parima aja tegin ma neljandal päeval, kuigi keskmised pulsid olid oluliselt madalamad kui esimesel päeval. Pulsside suur erinevus samaväärse pingutuse juures tuleb eriti ilmekalt välja just üheksandal ja kümnendal päeval. Kuigi 9. päeva koguaeg erines esimese omast ca 11 minutit ja 10. päeva oma ca 6 minutit, oli see tingitud ennekõike nende päevade tavapärasest pikemast vahetusalast. Seega sportimise netoajad olid esimesel, üheksandal ja kümnendal päeval sisuliselt samad, samas viimaste päevade keskmised ja maksimum pulsid erinesid esimese päeva omast kui öö- ja päev. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Mida pulsi selline langemine tähendada võiks? Minu jaoks on see selge märk sellest, et päevi kestev pingutus toob pulsivahemikud kolinal alla. Teisisõnu öeldes, et mida päev edasi seda allapoole mu aeroobne (ja tõenäoliselt ka anaeroobne) lävi tuli. Loodetavasti saan hiljem Silvalt selle kohta ka teaduspõhise selgituse. Juba võistluse ajal pulsside langemist täheldades tekkis meil küsimus, kuidas see mõjutab mu energiakulu. Olime Silvaga ühte meelt selles, et madalam pulss ei pruugi tähenda koheselt seda, et ka mu energiakulu vähenes. See lihtsalt ei tundu loogiline, et sama või koguni tugevama füüsilise pingutuse juures energiakulu (kõigest mõne päevaga) sedavõrd palju võiks alaneda. Selle seisukoha kinnituseks piisab mulle, kui võrdlen omavahel esimese ja viimase päeva pulsse ujumise ajal. Minu jaoks oli viimase päeva ujumine kõige raskem ja intensiivsem, mida kinnitab ka tollel päeval välja ujutud kiireim aeg (1:06:00). Kui seda võrrelda esimese päeva ujumisega, mil puhanult sai 3,8 km läbitud ajaga 1:06:30, nähtub pulsside tabelist, et esimesel päeval oli mu <span style="color: #990000;">keskmine pulss</span> lausa 36 lööki kõrgem kui kümnendal päeval.<br />
<br />
Huvitav oleks teada, kuidas käitusid mu rahuloleku pulsid päevade lõikes. Kuna uuringu raames sai igal hommikul kohe pärast ärkamist mõõdetud südamelöögisageduse variaablust, siis usun, et hommikupulsi andmete analüüsimine teeb meid paljuski targemaks.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Minu jaoks veidi üllatusena tuli tõsiasi, et kõikidel päevadel oli mul alade lõikes kõige kõrgem pulss just vees. Ise oleks pigem eeldanud, et joostes on kõige kõrgemad pulsid, seejärel ujumisel ja rattal.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-10129132299944222932016-08-15T20:45:00.002+03:002016-08-15T20:45:38.016+03:00Ultrakatsumused toetustiimi vaatenurgast<div style="text-align: justify;">
Toetusmeeskonnata ei kujutaks ma ultratriatloni läbimist ja kõrgel tasemel võistlemist ettegi. Üks lugeja tegi ettepaneku, et ma kirjutaks ühe blogipostituse ka toetusmeeskonna vaatenurgast. See on hea mõte ja pakkus huvi ka endale, sest ei ole ise kunagi veel selles rollis olnud. Palusin Eesti 5-kordse ja Saksa 3-kordse ultratriatloni toetusmeeskonnal oma mõtteid jagada ning nüüd jagan neid ka sinuga. Tegemist on üsnagi pika postitusega, kuid eks muljeid ja tähelepanekuid sedavõrd pikkade ettevõtmiste juures tekib palju.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Enne asja juurde asumist lisan sissejuhatuseks meeleoluka video toetusmeeskonna tegemistest Saksa ultra raames.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/eJeYJcu02fg/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/eJeYJcu02fg?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div style="text-align: justify;">
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Saksa 3-kordne ultratriatlon toetusmeeskonna vaatenurgast</span></h4>
</div>
<div style="text-align: justify;">
Saksamaal oli mu toetusmeeskond 3-liikmeline - <span style="color: #660000;">Virge</span>, <span style="color: #660000;">Priit </span>ja <span style="color: #660000;">Nelli</span>. Priidu ja Virge jaoks oli see juba kolmandaks, Nellile esimeseks korraks.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUoqqdTeE9SJI-3LjR8V4oIKRKhibKwQ_7STvMYHqbuujXiHM8-M2NtGql_9hat5H3Vsye07j-evpGNsyuPnPKkO-ruE71FWCmIk7NER9-unSPPY6JnFG_TrOlIy68Nnj6sHq2suMFyNt-/s1600/20160728_194452.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUoqqdTeE9SJI-3LjR8V4oIKRKhibKwQ_7STvMYHqbuujXiHM8-M2NtGql_9hat5H3Vsye07j-evpGNsyuPnPKkO-ruE71FWCmIk7NER9-unSPPY6JnFG_TrOlIy68Nnj6sHq2suMFyNt-/s320/20160728_194452.jpg" width="320" /></a>Priidu ja Nelli mõtted teostusmeeskonna tegemistest on järgmised: <i>Käisime Saksamaal, pisikeses linnakeses Lensahnis meeskonnaks Raidu kolmekordsele trialtonile. Kui seda üritust/ettevõtmist/võistlust ühe sõnaga iseloomustada, siis see oli ülivõimas! Vägev oli juba Tartus auto pakkimine, kuid pakkimismeistritena saime sellega hakkama. Lensahni jõudsime kolm päeva enne võitlust, nii saime toetustiimi jaoks vajalikud punktid täpselt läbi arutada ja Raidu soovidega tutvuda, lisaks valmistus Rait võitluse jaoks. Seekord kuulus toetustiimi ka sellel alal täiesti kogenematu Nelli ehk siis mina. See vist küll ei olnud plaanis, aga minust sai siis kokatädi :) Toitumine on sportlase jaoks ülioluline, seega enese teadmata, olin võtnud endale üsna suure vastutuse, aga see meeldis mulle! Taimetoitlasest sportlasele toidu valmistamisega rikastasin oma söögitegemist ikka korralikult. Põnev oli!</i><br />
<br />
<i>Koostöö meeskonna vahel oli meie arvates imeline, usume et selle tingis Raidu enda plaanimisoskus ning Virge suured kogemused. Kui on variandid ja plaan paigas, siis ongi lausa lust rajal võistlevat sportlast toetada ja vajadusel teenindada (mingi hetk jooksin poodi jäätise järgi ja jooksurajal sai Rait kohalikust pagaripoest toodud vaarikatorti, mis oli tollel hetkel maitse poolest kõige meeldivam). Raja ääres olime kolmekesi ning antud võitluse jaoks sellest täiesti piisas.</i><br />
<i><br /></i>
<i>Keerulisi/kriitilisemaid hetki toetustiimi jaoks ei oskagi välja tuua, sest eesmärk oli kõigil paigas, nii et hetked, mis võib-olla oleks pidanud olema kriitilised, laabusid iseenesest. See oli ju teada, et öö saab olema raskem kui päev ja väsimus võib meid murda, olime selleks valmis. Üritasime pikali olla ja puhata (Priit autos ja mina muruplatis fliisi sees), kuid olime ikka mõlemad kõik see aeg olemas ning kui finiš oli lähedal, kaotas adrenaliin väsimuse.</i><br />
<i><br /></i>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6HdNbK52wwoSUmcEA_dTXp_JkKGcPfi7CBZJMjuF9ptFrnzorjHYcl5B6_xvUG-6fVEmtmJuQ4SAQW_et1yUkm6MpbKbpWvvmRHB-z-yU5anKkpMcWAppAHLZ7vfcsYeLw-UQrsG1FE1R/s1600/20160729_172437.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6HdNbK52wwoSUmcEA_dTXp_JkKGcPfi7CBZJMjuF9ptFrnzorjHYcl5B6_xvUG-6fVEmtmJuQ4SAQW_et1yUkm6MpbKbpWvvmRHB-z-yU5anKkpMcWAppAHLZ7vfcsYeLw-UQrsG1FE1R/s320/20160729_172437.jpg" width="320" /></a><i>Kõrvaltvaatajana tundus Raidu jaoks kõige raskem olevat oma motivatsiooniga toime tulemine ja selle hoidmine. Raskeks läks jooksurajal. Kuid toetustiimi abiga motiveeris Rait ennast tagant tulija eest ära jooksma ja hiljem jõudis ta järgi teisel kohal olnud taanlasele. See kõik toimis ning tulemus oligi ülivõimas. Seega Raidu kriitilised hetked saidki olema ka toetustiimi jaoks just motiveerivad ja põnevad :)</i><br />
<br />
<i>Nagu me kõik teame, lõpetas Rait teisena selle ülitiheda võitluse. Finiš oli meie jaoks ikka väga emotsionaalne, mida iseloomustasid meeletu uhkusetunne ja pisarad. Uhkus Raidu üle ja uhkus olla eestlane. Seda tunnet peab ise kogema, see kõik oli seda väärt!</i><br />
<i><br /></i>
<i>Eestisse sõitsime ilma suuremate peatusteta ning see oli raske, olime teel kokku 24 tundi. Eesmärk oli jõuda tagasi esmaspäeva õhtuks, et olla teisipäeva hommikul </i><i>tööpostil</i><i>. Arvan, et oma elurütmi saime tagasi umbes kolme-nelja päeva jooksul.</i><br />
<i><br /></i>
<i>Tahame tänada veel Raitu ja Virget sellise vahva kogemuse ja reisi eest. Võimalusel läheks uuesti, kahtlemata!</i><br />
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Eesti 5-kordne ultratriatlon toetusmeeskonna vaatenurgast</span></h4>
<b><span style="color: blue;">Mis selle ettevõtmise ajal kõige rohke üllatas?</span></b><br />
<br />
<div style="text-align: right;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfdfN2PCxPJkGcOzqMVffRUzTrRKsr7oqsp-oGjvqqb68ijzuuCj7obfMtQshYK4KRD85SOJAmWrWDhKAwT2AHE7KfqOoFHN76_sKnpX7EhNS0-F5xxdPyXbWZcjmZC6xmupDXZFLOB_8z/s1600/GOPR2914.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfdfN2PCxPJkGcOzqMVffRUzTrRKsr7oqsp-oGjvqqb68ijzuuCj7obfMtQshYK4KRD85SOJAmWrWDhKAwT2AHE7KfqOoFHN76_sKnpX7EhNS0-F5xxdPyXbWZcjmZC6xmupDXZFLOB_8z/s320/GOPR2914.JPG" title="Silva, Kristi, Virge ja Markko. Sander puhkas samal ajal." width="320" /></a></div>
<span style="color: #660000;">Silva Suvi</span>: <i>üllatas Raidu rahulik ja positiivne hoiak, mis säilis katsumuse lõpuni. Mitte kordagi ei öelnud ta kellelegi halvasti, mis väsinud inimese puhul üsna sageli võib juhtuda.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Kristi Aruküla</span>: <i>suurima üllatuse pakkus mulle kui esmakordselt meeskonnas osalejale ürituse mastaapsus ja meeletu inspiratsioon ning positiivne energialaeng, mis toetajale osaks saab. See raputab paigast kõik tavapärased sisseõpetatud normid alates üldfilosoofilistest küsimustest, mis üleüldse on elus võimalik, kus on inimese piirid kuni argiste praktiliste küsimusteni, palju tuleb magada, millal tuleb süüa jne. Üllatas ka eestlaste kokkuhoidev vaim - järjest enam suurenes kaasaelajate arv virtuaalselt, rajale tekkis spontaanseid jäljekütte, väga tore oli ka see, et pidevalt tuli keegi toetust avaldama. Usun, et paljude tuttavate nägemine basseini serval, rattatee ääres, laboris ja jooksurajal, andis kindlasti jõudu juurde. Tundub, et see sündmus hingeliselt liigutas väga paljusid.</i><br />
<br />
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6datuPhxsYt0qvGbxhfRRIelF9sLPZmW51UwwY1njsj12PMh2nAa00LarKQiceZlJJVG1qOYYRIfA4St_zYM4uXtsnW4kCl3LD88wNxuQrArnj2f8D-ixABK2R15AhusBbfo-dnigLx_Q/s1600/DSC_0112.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6datuPhxsYt0qvGbxhfRRIelF9sLPZmW51UwwY1njsj12PMh2nAa00LarKQiceZlJJVG1qOYYRIfA4St_zYM4uXtsnW4kCl3LD88wNxuQrArnj2f8D-ixABK2R15AhusBbfo-dnigLx_Q/s320/DSC_0112.JPG" title="Virge, Sander ja Silva pärast kohtade vahetamist matkabussis. Nüüd sai Silva selg ees sõita." width="320" /></a><span style="color: #660000;">Virge Tamme</span>: <i>esimene üllatus oli see, kui matkabussis selg sõidu suunas istusin, kui kiirelt mul kehva olla hakkas, seda enam, et toimetasin ka samal ajal arvutis Raidu Facebookis. Vahetasime Silvaga siis kohad. Varsti arvas ka Silva, et ta vist ei suuda väga kaua niipidi istuda. Naersime siis, et varsti on tiim omadega audis, sest ei pea tingimustele vastu ja Rait peab ise hakkama saama, samal ajal kui me oma pahaolekut ravime. </i><br />
<i><br /></i>
<i>Üllatas ka see, kui terav oli Raidu meel kogu katsumuse vältel. Oli päris mitu korda, kui Rait „ise küsin, ise vastan“ põhimõttel oma tiimiga suhtles või juhendas, kus mis on jne. Kohati tundus, et tal on kõigest kõige parem ülevaade, kuigi see oli rohkem meie roll. Alustades sellest, kus miski asub kuni selleni, kus ta parasjagu jooksurajal on, palju distantsist läbitud jne. Vägev üllatus oli see, kui paljud Raidu ettevõtmisega kaasa tulid, kas sotsiaalmeedia vahendusel või kohapeal. Nii paljud tulid rattasõidu ajal mõnda vahepunkti, avaldasid soovi väike distants temaga kaasa teha või otsisid ta jooksurajal üles, et see mõte ka teostada. </i><br />
<i><br /></i>
<i>Kui selgus, et Eesti ultrakatsumuse esimeseks "hümniks", mida me kuulasime Raidu soovil oma poolsada korda, oli <a href="https://www.youtube.com/watch?v=RXhPbp58lcA" target="_blank">Noorkuu "Spordilaul"</a>, siis võtsin plaani Noorkuule sellest ka kirjutada, lootuses, et ehk saavad nad Raidule motivatsiooniks videotervituse teha või mis veel ägedam, finišisse laulma tulla. Suhtlesin nendega Facebookis, selgus, et nad on Raidu tegemistest teadlikud ning üllatunud, et just nende lugu on Raidule motivatsioonilooks. Kahjuks ei tulnud videotervitusest ega kohaletulemisest midagi välja, sest Eesti on üheaegselt nii väike kui suur. Aga oma tervitused saatsid nad Raidule ikkagi, pidin neid tol hetkel Raidu Facebookis jagama, aga uudisvoog oli tihe ja finish tuli peale ning sinna see jäigi. Kasutan siinkohal võimalust ja panen selle siia, arhiivi mõttes :)</i><br />
<br />
<blockquote class="tr_bq">
<i>Noorkuu: "Rait oma julge ettevõtmisega sai ka meie tähelepanu osaliseks. Seda, et ta meie laulu korduvalt kuulas, ei osanud aga oodata. Väga tore, kui saime läbi muusika ülla eesmärgi täitmisel toeks olla. Raidile jõudu viimaseks pingutuseks ning oleme mõtetes kõigi teistega finišis kaasa elamas."</i></blockquote>
<i><br /></i>
<i>Ja sellist meediakajastust ei oleks ma ka osanud unes näha. Hea kontrast tuli välja Raidu Facebook vs Delfi blogi kommentaariumi vahel, esimesse neist olid koondunud toetajad, teise peamiselt inimesed, kelle kohta võib ehk öelda, et nad on kuldmedaliga tugitoolisportlased, kes ei plaanigi mõista, miks ta seda teeb. Üllatas kogu see lahmimine, vaen, pahatahtlikkus ning inimeste pinnapealsus – anonüümselt on ju hea seda kõike teha.</i><br />
<i></i><br /><i></i>
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAyisUaSBaYDkxUQkythbhs_pRhRuzXIkwuUWU5wYdpTzq_VjFOKm-6Tu9XAuXW6jagRwqV1CvOcehoQV3AWIhpWIqqAYC5tTTllIFkGWc3538Zp434Xfu6aL4Y1YqjvPJC34tTTfoudeO/s1600/Nimetu.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="167" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAyisUaSBaYDkxUQkythbhs_pRhRuzXIkwuUWU5wYdpTzq_VjFOKm-6Tu9XAuXW6jagRwqV1CvOcehoQV3AWIhpWIqqAYC5tTTllIFkGWc3538Zp434Xfu6aL4Y1YqjvPJC34tTTfoudeO/s320/Nimetu.png" title="Sõbrad ja toetajad 500 rattakilomeetri täitumisele kaasa elamas." width="320" /></a><span style="color: #660000;">Sander Hannus</span>: <i>ma jääksin ikkagi selle juurde, et see kuidas nii kanged jooksujalad mõne kilomeetriga ikka on uuesti võimalik liikuma saada. </i><br />
<i><br /></i>
<i>Tegelikult see ka, et inimesi kes kohapeale erinevate alade juurde kaasa tulid elama oli ikkagi meeldivalt palju. Välja kujunes spordipidu:).</i><br />
<i><br /></i>
<span style="color: #660000;">Markko Junolainen</span>: <i>nõustun Sandri mõtetega</i>.<br />
<b><br /></b>
<b><span style="color: blue;">Mis olid teile kõige keerulisemad/kriitilisemad hetked?</span> </b><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Silva:</span> <i>kõige keerulisem hetk oli Kambjas, kui vihmast läbimärg Rait tuli autokaravani juba ei tea mitmendat korda riideid vahetama. Ta istus lauataga ning esmakordselt oli ülipositiivse sportlase silmis mure ja kahtlus. Sel hetkel tabasin ka ennest mõttelt, kas nüüd ongi selle ettevõtmisega kõik? Teatavasti lahenes kõik siiski hästi ning saime jätkata.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Kristi</span>: <i>mulle tundub, et seda kogemust kõrvalt nähes ei ole tegelikult väga paslik rääkida sellest, mis mul isiklikult oli raske ja kriitiline. Õigemini need mõisted minu jaoks omandasid hoopis uue tähenduse ja see kui vahepeal ei saa paar päeva magada või viibid võõras keskkonnas või mõni kaasajoostud jooksu distants ei meeldi, ei jaksa, on palav või külm, siis see tegelikult ei ole isegi mainimist väärt. Tundub, et kasvasin ka ise:). Nagu ka alustuseks ütlesin, oli see minu jaoks äärmiselt innustav ja hea õppimise koht, et jätkata enda kui jooksuharrastaja teekonda. Suuresti see energia kandis mind ka Laulasmaa Ultral ning Kalevipoja Kangelasjooksul. Professionaalsest huvist veel rääkides, oli hea meel ka tõdeda, kui head ja kiiret tulemust pakuvad Shindo massaaživõtted.</i><br />
<br />
<div style="text-align: right;">
</div>
<span style="color: #660000;">Virge</span>:<i> mul oli täita Raidu äratuskella roll. Üldjuhul sai Rait jooksmise vahepeal tehtud uinakute järel silmad kenasti lahti, väikse äratusšoki järel jalad alla ja vaikselt liikuma. Ühel korral mängis kell aga vingerpussi, nimelt äratas kell 15 minutit varem kui oleks pidanud. Rait oli pahane, sest niigi vähese une juures on iga minut oluline. Loomulikult sain selle pahameele mina enda peale, sest ma olin ju see, kes üles ajas. Pärast selgus, et varem äratanud kell, mis andis mulle märku, et nüüd on aeg “raputustööd” teha, oli Raidu telefonist, mis oli varasemalt peale jäänud, minu kella äratus oli seatud õigeks ajaks. See oli esimene kord, kui ma kogu katsumuse juures nägin, et Rait on pahane. On ju teada, et paha tuju toodab paha tuju ja selle teisele üle kandmine on vaid sõrmenipsu küsimus. Paha tuju jätkus köögis, kui Rait ei saanud kohe süüa ja juua seda, mida tahtis. Mul oli pudrupott tulel, kohvivesi üleval, Raidu tee jahtus… kõik asjad olid töös… ja siis lahvatasid küll emotsioonid kokku ja tulid katsumuse esimesed pisarad. Sain aru, et kõik on väsinud ja pinges, aga hetkeks tundsin ebaõiglust. Kui teises toas omaette nohisedes tuli Rait ja kallistas mind, et kõik on korras. Mina mõistsin teda. Tema mõistis mind. See oli lihtsalt väsimusest ja pingest tingitud murdehetk, mis lõi hetkeks jalad alt. Edasi läks kõik taaskord ülesmäge. </i><br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWNTqGu_AZIBnxvUgYmriZUSV49W2Hu2TSEX37Dp8yZVPIjuJV5v4gv-KR4vN6KsGIL57dzkD5ipvO776AvEDgSLak5Bb9vxWKvix67NfZqQlVj_-cX5338lSeUCXIHNwlsfIiwPQS1lhI/s1600/20160614_221003.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWNTqGu_AZIBnxvUgYmriZUSV49W2Hu2TSEX37Dp8yZVPIjuJV5v4gv-KR4vN6KsGIL57dzkD5ipvO776AvEDgSLak5Bb9vxWKvix67NfZqQlVj_-cX5338lSeUCXIHNwlsfIiwPQS1lhI/s320/20160614_221003.jpg" width="320" /></a><i><br /></i><br />
<i>Üks närvikõdi pakkuvamaid hetki oli vahetult enne finišit. Teadsin, et Rait tuleb veel enne viimast ringi staabist läbi ning viimasele ringile minnes on mul paras aeg teha vajalikud kõned, et finiš uhke saaks ja meedia kohale jõuaks. Siis aga selgus läbi kolmandate isikute, et nad otsustasid viimase maratoni aga jutti joosta. Tõmbasin siis kohe Sandrile kõne peale, et mis on lõpetamise prognoositav aeg – mul oli vaja seda üpris täpselt teada, sest kaare ülespanijad tahtis teada x aeg ette, üks ajakirjanik y aeg ette, teine z aeg ette, Facebookis tuli aegsasti fännidele teavitada, et nad jõuaksid soovi korral koduhoovi meie kangelast tervitama – Sandri telefon oli välja lülitatud. Helistan Silvale, telefon kutsub, keegi ei vasta. Helistan Hannesele, kordub sama. Oskasin vaid toas paar tiiru edasi-tagasi käia ja hakkasin siis vajalikele inimestele helistama, et „Rait on kadunud ja parem ole kohal varem kui hiljem“, ise mõtlesin, et päris piinlik oleks, kui ta lõpetab nii, et fännid pole kohal, kaar on poolpüsti ja ajakirjanikud keeravad kurvipealt alles hoovi. Arvestades, et kahel korral TV3-e Tarmo juba jäi olulistest kaadritest, ujumise stardist ja rattadistantsi lõpetamisest ilma. Mõlemal korral ilmus ta välja pool minutit-minut hiljem, mis oli väga koomiline. Aga nagu teab ajalugu, siis kõik laabus.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Sander</span>: <i>kuna olin näinud Raidu ettevalmistusi selle ürituse jaoks ja seda õhinat, millega ta sellele üritusele vastu läks, siis oli väga kurb Kambjas näha seda tühja pilku ja teadmatust edasise osas. Pilgust võis välja lugeda, et samasuguse ilma jätkudes oleme me ilma hiilgavate vastumeetmeteta loodusjõudude vastu võimetud. Mind isiklikult tõi maa peale see, kui keegi märkis esimest korda ära, et nende 900 km vettinud jalalabadega on hiljem vaja joosta. See pani päris tõsiselt mõtlema - kui suur on võimalus õnnestuda? Öösel kodus magama minna oli päris kurb, sest oli oht, et ärgates võib üritus olla lõppenuks loetud. Minu kahetunnine uni oli rahutu ja ei tea kas päriselt magasingi, kuid hea meel oli teada saada, et varuplaan läks ikkagi käiku. Nii oli mul laupäeval Narva Energiajooksul emotsionaalselt lihtsam joosta.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Markko</span>: <i>kõige keerulisem hetk nagu ka Sander mainis oli siis, kui hakkas kohale jõudma, et sellistest ilmastukutingimustes rattasõiduga jätkata ei saa, ja tuli välja mõelda varuplaan ning kõik muu vastavalt sellele ümber kohandada.</i><br />
<br />
<b><span style="color: blue;">Kuidas sujus koostöö?</span></b><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Silva</span>: <i>mulle tundus, et koostöö sujus väga hästi ning toetusmeeskond oli paraja suurusega. Kõik teadsid enda ülesandeid ning aja jooksul õppisime ka teiste töid tegema, et kaaslased saaksid vahepeal puhata.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Kristi</span>: <i>meeskonnatöö sujus ja kuna kõik sai justkui tehtud, siis meeskonnaliikmetest puudust ei olnud. Natuke keeruline oli minu meelest asjadega manööverdamine matkabussis. Sõidu ajal ei saanud asjad laiali olla, seega kogu aeg tuli lapata toidud, riided välja ja sõidu ajaks kiirelt kokku panna, et need ei kukuks. Bussis liikumise ruumi oli vähe ja kui Rait tahtis riideid vahetada, tualetti vms, siis ruumi vähesuse tõttu oli keeruline samal ajal teha toitu valmis, tuua uusi riideid, panna märgi riideid kuivama. Hiljem laboris (kuigi see oli rattasõidu mõttes ülivastik), oli näha, kui palju reaalselt suutsime ainuüksi toitude ja riietega ruumi võtta. Hea oli ka Virgel käia vahepeal kodus - tuua uusi riideid, panna lemmikriideid pessu jne. Samuti said toetajad tulla kaasa elama. See oleks olnud võimatu Eesti-tuuril olles. Meeskonna tuju hoidis üleval deliiriumis inimeste absurdihuumor. Tekkisid ägedad omad paroolid "Vasula Open", "kas me siin teel oleme enne ka olnud", omad laulud jne :). Appike, ma praegugi naeran seda kirjutades.</i><br />
<br />
<div style="text-align: right;">
</div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeUZJFSS91478SXBdJpnD40u1vg7Af4M6o2p_zO9KJI5w7VFbPEPdfQ-fpN8MP2Nm3NeOhJoTlo62oEWIjJGShOTtgDusuWpzfBK3f09aLhBkJ22gQLwStgWlpOmr-Qpg8PvzYA-FeSqO1/s1600/20160611_180545.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeUZJFSS91478SXBdJpnD40u1vg7Af4M6o2p_zO9KJI5w7VFbPEPdfQ-fpN8MP2Nm3NeOhJoTlo62oEWIjJGShOTtgDusuWpzfBK3f09aLhBkJ22gQLwStgWlpOmr-Qpg8PvzYA-FeSqO1/s320/20160611_180545.jpg" title="Laboritingimustes ei saa ju ka tiim katsetest ilma jääda. Silma reaktsiooni hindamine, kui ma ei eksi :) " width="320" /></a><span style="color: #660000;">Virge</span>: <i>arvestades seda, et meeskond põhimõtteliselt ei tundnudki üksteist enne Raidu katsumust, siis võin küll öelda, et kokku sai dream team, mis toimis väga hästi. Koos Sandriga käisime eelmisel aastal Raitu Leedus kahekordsel ultratriatlonil toetamas, ent Silvast ja Markkost ei teadnud ma isiklikult midagi, vaid niipalju, kui Rait oli rääkinud. Kristit olin vaid väga põgusalt korra kohanud. Aga Rait tunneb omad inimesed üpris hästi ära ja seepärast ma ka ei muretsenud, et koostöö ei suju. Väga kihvti huumoriga punt sai kokku, mis on raskes ja pingelises olukorras teinekord kui päästevest, mis hoiab vee peal. Kuni rattadistantsi lõpuni ei osanud suuremast meeskonnast unistadagi, aga kihvt oli see, et toetusmeeskond aina kasvas, just katsumuse raskeima ala – jooksu – läbimisel. Uued inimesed, uued mõtted, jutud, naer, toodud toit, toetavad kõned jne, see kõik oli väga toetav nii toetusmeeskonnale kui ka Raidule.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Sander</span>:<i> koostöö sujus üsna õlitatult. Kui Narvast tagasi jõudsin ja nägin postitustest, et töö puki otsas käib ja suur hulk inimesi on koha peal toeks, siis ei kahelnud selles, et saan võtta endale natukene aega taastuda. Mis oli ka hädavajalik. Kuna ettevõtmine õnnestus, siis ilmselt oli toetusmeeskonna suurus selle ettevõtmise jaoks piisav. Kindlasti on iga abikäsi suureks toeks, aga samas oleks iga meeskonnaliige olnud kriitilises olukorras võimeline ennast veel mobiliseerima, kui selleks oleks vajadus olnud. Kas inimesi saab olla ka segavalt palju? - ilmselt ikkagi saab ja seda peab nüüd Rait ise kommenteerima, kas inimesi mingitel hetkedel Raidu jaoks ka segavalt palju oli:).</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Markko</span>: <i>jagan Sandri mõtteid. Minu jaoks täiesti uudne kogemus, sest olen siiani olnud nii öelda Raidu rollis ehk see, kes kõvasti pingutab ja kelle saatemeeskond teeb kõik, et millegi muuga tegelema ei peaks. Nüüd aga olin teises rollis ja kohe üsna alguses sai selgeks, et mingit kisselli peal liugu laskmist ei tule.</i><br />
<br />
<b><span style="color: blue;">Mis osa teile kui kõrvaltvaatajale tundus selle ettevõtmise juures mulle kõige raskem olevat?</span></b><br />
<b><br /></b>
<span style="color: #660000;">Silva</span>:<i> kõige raskemana näis ärkamisjärgne periood, mil tuli end jälle valmis seada. See lühike uneaeg tundus kohati lausa narrimisena. Siinkohal eriline kiitus Virgele, kes sai äratamisega väga hästi hakkama.</i><br />
<br />
<div style="text-align: right;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkq8keRJrWop3pxUsEs5da1lqI4lHIkFStPGf6jwSCadjhRypbfXvP3WYp4pFBd-DKxzqM7jvY2uHCSAY0nZzj2-TyrN0E6EgmSAZIHBRzIRaQ_vSc4SayrQBTHacNxU7LNWHTgi0SOjVZ/s1600/20160611_014752%25280%2529.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkq8keRJrWop3pxUsEs5da1lqI4lHIkFStPGf6jwSCadjhRypbfXvP3WYp4pFBd-DKxzqM7jvY2uHCSAY0nZzj2-TyrN0E6EgmSAZIHBRzIRaQ_vSc4SayrQBTHacNxU7LNWHTgi0SOjVZ/s320/20160611_014752%25280%2529.jpg" title="Matkabussis ei tea pärast mitmendat riietevahetust. Võtsime vastu otsuse jääda hommikut ja pukisõitu ootama." width="320" /></a></div>
<span style="color: #660000;">Kristi</span>:<i> kõrvaltvaatajana oli raskeim näha Raidu valu ja kannatust. Kriitilisem moment oli kindlasti siis, kui Rait oli vihmas ja tuules järjest pikalt sõitnud, keha oli külmast kange ja Kambjas oli pikk paus matkabussis ning mõeldi välja strateegiaid A kuni Z, kuidas ikkagi jätkata. Rait, Sander ja Markko on kõik suurte kogemustega ja elu näinud sportlased, kuid sellises situatsioonis väljapääsu leidmine ei olnud mõistatus kergete killast. Kuigi otsus rattapukki minna oli õige, oli siiski valus seda pingutust vaadata. Kindlasti oli see vaimselt ja füüsiliselt sadu kordi raskeim, kui algselt planeeritud. Kuna pidin tööasjus käima Tallinnas, oli tegelikult väga raske ka lahkuda ja lugesin esmaspäeval tööl minuteid, et saaks taas Tartu poole kimada. Tartusse tagasi jõudes oli valus näha ka jooksusammu, millega Rait kodust väljudes jooksmist alustas, kui keha oli väsinud ja kinni. Samas oli ka imetlusväärne näha, et kuskil on siiski olemas see vaimuseisund, kus saab end sellisest pingest distantseerida ja tekitada eraldatus, et mitte samastada end valuga.</i><br />
<br />
<span style="color: #660000;">Virge</span>: <i>minu meelest jõudsid keerulised hetked kätte koos ratast saatnud ilmastikumuutusega – külm ja paduvihm. Kui ma kaameraga aknast filmisin, siis mulle piisas minutist, et käsi külmast kangeks tõmbaks, õnneks ma sain käe sooja tõmmata, aga mõte sellest, et Rait sellistes tingimustes ratast sõidab ja kui kaua veel, panid kananaha ihul püsti tõusma ja sinna jääma. Kuigi Raidule olukord ei meeldinud, sõitis ta vapralt päris pikalt, enne kui oli näha, et näol on muremõtted. Rait püüdis küll säilitada optimismi, ent külm ja vihm pühkisid selle muudkui säärt mööda maha. Kõik olid mõtteis, et mis edasi. Oli näha, et meil läheb keeruliseks tagada Raidule kuivad riided – meil puudus nii suurel hulgal riiete varu ja matkaautos ei olnud võimalust läbivettinud riideid ka kuivatada. Õnneks päästis olukorra võimalus minna pukile ratast sõitma.</i><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0IkdUKWzPC5rHlTzuFE5g6DvJlN3ugY_UVFW7dMGxoLIXC_jElaGMFZLqGLqzokQBJNtQ11mf725IKj5wG8w-__gucAASiN9Tf9AnUno82kOO2KfTPgtGUui3L1T9gWdFTsGoydzfMVKr/s1600/DSC_0037.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="212" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi0IkdUKWzPC5rHlTzuFE5g6DvJlN3ugY_UVFW7dMGxoLIXC_jElaGMFZLqGLqzokQBJNtQ11mf725IKj5wG8w-__gucAASiN9Tf9AnUno82kOO2KfTPgtGUui3L1T9gWdFTsGoydzfMVKr/s320/DSC_0037.JPG" width="320" /></a><span style="color: #660000;">Sander</span>: <i>alguse osas kindlasti ilm. Ehkki Rait oli ujumise järel natukene näost ära, siis tegelikult oli näha, et rattasõidu algusega sai ta "omasse elementi". Seda enam oli kurb näha, kui ilm pöördus. Hiljem tundus veidi kriitiline hetk rattasõidu lõpule järgnenud puhkepaus. Oli näha, et Rait oli rattasõidu järel üsna küpse ega kujutanud ette, kuidas paaritunnise une järel võib sellise inimese (perspektiiviga õue pimedasse jooksma minna) üles äratamine võimalik olla :). Jooksu osas tundus veidi kriitiline esimese õhtu viimane jooks - esimest korda olid lihased alustamise jaoks ikka väga kanged ja sellel hetkel ei kujutanud ette, kuidas olukorra järjest hullemaks minemise korral see jooksmine ükskord tehtud saab.</i><br />
<i><br /></i>
<b><span style="color: blue;">Palju te magada saite ja kuidas tulite toime väsimusega?</span></b><br />
<br />
Silva: ei oska isegi öelda, sest magasin siis, kui võimalus avanes. Kindlalt võin öelda, et see uni oli ikka ebatervislikult lühike. Samas teatud öistel hetkedel oli juba tunne, et ma ei vajagi und. Väsimuse vastu aitas eelkõige seltskond ja tegevus.<br />
<br />
Kristi: magada sai vähe, aga see oli okei. Kui mul tavapärane ööuni on ca 9 h, siis ehk nüüd tuli kokku 5 päeva peale ca 18 tundi, koos päevaste tukastamistega. Adrenaliini tase oli kehas kõrge ja meeletut und ei olnud. Isegi siis kui käisin vahepeal kodus, normaalset und ei tulnud ja praktiliselt ei maganudki. Kui jõudsin pärast sündmust tagasi koju, siis mingi hetk lihtsalt kukkusin keset päeva külili ja magasin end välja.<br />
<br />
Virge: korralikku und sain umbes sama palju kui Rait, sest koos pikali olles ma teadsin, et ma ei pea midagi tegema ega mõelnud selle peale, et kuidas tal läheb. Käisin vahepeal küll proovimas, et ehk tuleb uni, aga üksi magades teadvustasin koguaeg, mis mu ümber toimub ega suutnud end välja lülitada. Imestasin ka ise, kuidas ma vähesele unele hästi vastu pidasin, sest kartsin, et äkki tulevad näiteks väsimusest peavalud, sest öeldakse ju, et üks magamata öö võrdub peapõrutusega. Aga ei midagi, ju see adrenaliin, pidev tegutsemine ja Raidu eesmärgi poole püüdlemine andis vaimule ja füüsisele jõudu vastu pidada. Sellest, et keha unevõlg muudkui kasvab, andis märku viimase päeva hommik, kui Rait oli läinud jooksma, siis niitis uni mind küll maha, nii et sain sealt paar tundi lisa. Pea lihtsalt kukkus padjale ja keha tegi shut downi. Selle aja jooksul helises veel uksekell ja telefon, mis und segasid, ning äratuseks oli ehmatus, et ma pean ju Facebooki täitma… :)<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbM47XScFf1Jk8fAR94lFecAtWwOmnRglpQMccJlxiv7T_6Ta5CYpMyL1JuEGOsDdn-3pv45x68q8KGmFLYeBFeWU9tgXQkMq74iFcFX93pxQiX-uOYN2sS7E-XLkJsmaxTpMyN-Ib0_Ad/s1600/GOPR2933.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjbM47XScFf1Jk8fAR94lFecAtWwOmnRglpQMccJlxiv7T_6Ta5CYpMyL1JuEGOsDdn-3pv45x68q8KGmFLYeBFeWU9tgXQkMq74iFcFX93pxQiX-uOYN2sS7E-XLkJsmaxTpMyN-Ib0_Ad/s320/GOPR2933.JPG" title="Oskari, Sandri ja Hannesega jooksule startimas." width="320" /></a>Sander: 2 + 7 + 0 + 2 tundi sai voodis oldud, magada pisut vähem. Kuigi kohati kiilus ikka väga kinni, siis suures plaanis tulime tänu heale meeskonnale ikkagi igast olukorrast auga välja. Tuju hoidis vankumatu huumorivool ja kindlasti oli abiks ka inimeste suur hulk öistel üritustel. Väga valus oli selle magamata öö järel ärgata peale paari tundi und. Sisekeskkond oli ikka üsna ehmatanud.<br />
<br />
Markko: vihm ja see, et Rait sisetingimustesse kolis tegi minu peamise ülesande, so matkabussiga sõitmise plaanitust lühemaks, aga siiski tuli mõnel hetkel kõvasti pingutada, et kulmud rooli peale ei vajuks.<br />
<span style="color: blue;"><br /></span>
<b><span style="color: blue;">Kaua läks aega endise elurütmi juurde naasmine?</span></b><br />
<br />
Silva: see on kõige parem küsimus. Viis päeva enne katsumuse algust jõudsin tagasi Bostonist ning pidin toime tulema 7-tunnise ajavahega. Seega koos USA-s veedetud ajaga oli minu elurütm täiesti segi paisatud ligikaudu kolm nädalat. Unetunnid kõikusid 1,5h kuni 16h. Söögiajad olid siis, kui kõht andis märku (kasvõi öösel kell 4). Endise elurütmi juurde jõudmine võttis umbes poolteist nädalat, aga uni on kahtlase väärtusega veel tänagi.<br />
<br />
Kristi: toitumise, keha ja vaimu aktiivne aeg ning puhkuse rütmid oli segi kuskil 3-4 päeva pärast sündmust.<br />
<br />
Virge: ma arvan, et ma magasin seda katsumust nädal aega välja. Järgmisel päeval pärast katsumust tööle minnes sain poole päeva pealt aru, et ei ole vist mõtet. Tegin mingeid asju endale teadvustamata kaks korda, kirjavead, mistõttu pidin korduvalt tekste üle lugema, aga kuna väsimus oli suur, siis tegin seda eriti aeglaselt, kirjad valedele inimestele jne. Alati toetavad töökaaslased juba naersid mu üle ja see oli ilmselge märk, et paki asjad kokku ja mine magama, pole mõtet kangelast mängida. Järgmistel päevadel viskasin tööl rahulikematel hetkedel jalad seinale ja pikutasin veidi. Koju minnes vajasin taas und. Nädalavahetused olid justkui taeva õnnistus, sest siis sai ilma äratuskellata magada. Nii et üks nädal möödus kindlasti, et naasta endise elurütmi juurde.<br />
<br />
Sander: ma arvan, et päris endiseks ei saa sellise ürituse läbi elamisel enam kunagi :) Kuid kui ma õigesti mäletan siis ürituse järel võttis 3 ööd aega, et taastada peaaegu tavapärane enesetunne. Minul kui suhteliselt palju omaette tegutseval inimesel on kindlasti harjumatu algul kohaneda tiimitöös kaasneva vastutusega ja pärast üritust jällegi uuesti sisse elada oma vanasse elurütmi. Olen juba mitmel korral aru saanud, et mitmepäevaste rahvarohkemate ürituste järel on ikka päris keeruline jälle oma rütm üles leida. Kas olen selles ise kehv või on see kõigil nii.<br />
<br />
Markko: nõustun Sandriga.<br />
<br />
<b><span style="color: blue;">Kui soovite omalt poolt veel midagi lisada, siis palun väga:)</span></b><br />
<br />
Silva: tegemist oli väga omanäolise ettevõtmisega, mida mul oli au kõrvalt jälgida. Nägin, kuidas inimene suudab oma meeletu tahtejõuga valust üle olla. Ettevõtmist jääb meenutama Noorkuu esituses „Spordilaul“, mida kuuldes tuleb iga kell naeratus näole.<br />
<br />
Sander: hea on teada, et üks ekstreemsemaid asju, mida spordis on võimalik korda saata, on oma silmaga ära nähtud. Miski pole võimatu, kui kõvasti pühenduda.<br />
<br />
Markko: minu jaoks oli tegemist väga motiveeriva ettevõtmisega, mis näitas, et kõik on võimalik!<br />
<br />
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-40914050068660177242016-08-11T17:01:00.000+03:002016-08-11T17:01:11.074+03:00Varustus, mis on ultravõistlustel taganud mulle edu<div style="text-align: justify;">
Minult on palju küsitud varustuse kohta, mida ma oma treeningutel ja ultrakatsumustel kasutan. Varustusel on ultraspordis eriti oluline ja määrav roll ning kuna ma ei ole seda teemat oma blogis varemalt käsitlenud, siis teen seda praegu. See on ühtlasi sobiv hetk ja hea võimalus tänada neid paljusid ettevõtteid ja inimesi, kes on mind toetanud ja mulle kaasa elanud.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYVx3Y4rHz8vSBec4CqkH7wyNCvKdtmIR3hljdE2wnbwEfvXR2wXjcHQm-h2Brn_j41bMm5pO_eodOmqe3zV1kvsiJKraQ76FMSVHlKQPYsI_pSd9-WAY2YSROp1V99PPeIQaLU13T0zKo/s1600/20160728_124413.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYVx3Y4rHz8vSBec4CqkH7wyNCvKdtmIR3hljdE2wnbwEfvXR2wXjcHQm-h2Brn_j41bMm5pO_eodOmqe3zV1kvsiJKraQ76FMSVHlKQPYsI_pSd9-WAY2YSROp1V99PPeIQaLU13T0zKo/s320/20160728_124413.jpg" width="320" /></a>Ultratriatloni harrastamine on erinevalt ultrajooksust üsnagi kulukas ettevõtmine, seda nii varustuse kui ka võistlustel osalemise poolest. Näiteks kui mainekamate ja suuremate ultrajooksude osalustasud jäävad üldjuhul vahemikku 100-200 eurot, siis ultratriatlonite osalustasud on kordades kõrgemad. Šveitsi 10-kordsele ultratriatlonile saab end kirja panna 2500 CHF eest (ca 2300 eurot). Samas on sedavõrd kõrged osalustasud hädavajalikud, et võistlust saaks üldse korraldada, sest ärgem unustagem fakti, et tegemist on 10 päeva kestva võistlusega ja osalejaid kõigest veidi üle kümne (maksimum osalejate arv on üldiselt kuni 50). Teine võistlusega seotud suur kuluartikkel on toit - kui ultrajooksudel saad enamuse toidust korraldaja poolt, siis ultratriatlonitel on see vastupidi. Kui ma Eesti 5-kordse ajal sõin ära 23 päeva jagu energiat, siis 10-kordsel tuleb see korrutada vähemalt kahega. Seega kui korraldaja peaks varustama iga osalejat tavainimese 46 päeva toiduvaruga, siis oleks osalustasud topelt kallid. Minu toidukulule lisandub ka toetusmeeskonna toitlustamiskulu - Šveitsi võistluse puhul on see on päris märkimisväärne kulu, arvestades, et toetusmeeskonna suurus on vähemalt viis inimest ning et tegemist on kahenädalase ettevõtmisega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Alljärgnevalt nimetan ära varustuse artikli ja kirjutan mõne sõnaga, miks ma just seda kasutan. Olgu siinkohal etteruttavalt mainitud, et loetletud varustust kasutan ma omal vabal tahtel ja üksnes seepärast, et minule see sobib ja sellest on mu ettevõtmistes palju abi. Allpool loetletud varustuse hulgas leiavad mainimist ka need tooted, mida ma küll kasutan ja mida väga kõrgelt hindan, kuid mida ma ei ole sponsorluse korras saanud. Parema jälgitavuse huvides käsitlen varustust alade lõikes.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Ujumine</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://pringstore.ee/" target="_blank">PringStore</a> on andnud <a href="http://pringstore.ee/et/ujumisprillid/546-speedo-fastskin3-elite-mirror-ujumisprillid.html" target="_blank">Speedo Fastskin3 Elite Mirro</a>r ujumisprillid ja kloorises vees hästi vastupidavad <a href="http://pringstore.ee/et/ujumispuksid-meestele/339-zerod-black-ujumisp%C3%BCksid.html" target="_blank">Zerod</a> ujumispüksid. Inimeste sedavõrd erinevate näojoonte tõttu on hästi sobivate ujumisprillide leidmine parasjagu keeruline ülesanne. Olen palju erinevaid prille proovinud ning avastanud, et kõige paremini sobivad just FasrSkin prillid. Seega alates 2014. aasta algusest, mil Silver mulle Lanzarotel oma prille proovida andis, olen ma kasutanud just neid.</li>
</ul>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijSartk_f778nGb6HZf920VrvlqJDuQYB3VJ4lpkcUGkWQBjotjNpEELV5l9FboeUSBzr-7bMCWlZ-kgrqGkjQDOe7u5awZMYRLtNCz9QhChgpmlbmH616oegDdYmhMExDpgldguihCoHt/s1600/20160727_165239.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijSartk_f778nGb6HZf920VrvlqJDuQYB3VJ4lpkcUGkWQBjotjNpEELV5l9FboeUSBzr-7bMCWlZ-kgrqGkjQDOe7u5awZMYRLtNCz9QhChgpmlbmH616oegDdYmhMExDpgldguihCoHt/s320/20160727_165239.jpg" width="320" /></a>
<li style="text-align: justify;">Ujumiskalipsode puhul on tegemist ultravõistlustel asendamatu ja hädavajaliku varustusega. Hetkel kasutan kahte erinevat kalipsot - varrukatega ja varrukateta. Varrukatega Mako kalipso on mul suhteliselt vana ja päevi näinud, kuid loodetavasti peab ta veel vastu, sest uute ja heade kalipsode hinnaklass on mistahes tootja puhul päris krõbe. Hiljuti hakkasin kasutama ka varrukateta Zone kalipsot ning mulle see väga meeldib, sest see kalipso jätab käed ja õlad vabaks. Ujusin sellega Pühajärves Otepää IM võistluse raames ning enesetundelt oli see üks parimaid võistlusujumisi, vaatamata sellele, et Saksa ultrakatsumusest oli möödas kõigest kuus päeva. Hea oleks teada, kas varrukateta ja varrukatega kalipsol on ka mingi kiiruslik vahe - sellele küsimusele oskaks tõenäoliselt kõige paremini vastata mõni ujuja, kui on saanud erinevaid kalipsosid proovida.</li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Ratas</span></h4>
<div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">Trek ratas - olen pikka aega kasutanud Trek eraldistardiratast ning leidnud Lanzarotel Club la Santas töötava Ben Price abiga rattaseadistuse, mis on mul lubanud muretult nii 540 kui ka 900 km ühtejutti rattasadulas istuda. Alates sellest aastast on mul tänu <a href="http://www.rademar.ee/" target="_blank">Rademarile</a> kasutada <a href="http://www.trekbikes.com/us/en_US/bikes/road-bikes/triathlon-bikes/speed-concept/speed-concept-7-5/p/1485000-2016" target="_blank">Trek Speed Concept 7.5</a>. Minu selle hooaja ettevõtmisi arvestades on kahe ratta olemasolu vajalik, sest ei tahaks küll, et näiteks 10-kordne Šveitis ultra jääks tehniliste probleemide või muude ettenägematute asjaolude tõttu pooleli.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.spordipood.ee/jalgrattakingad/brand/330/sort/price/pg/2" target="_blank">Mavic</a> rattakingad ja jooksud - kui ma 2013. aastal Rothis oma teist täispikka triatlonit tegin, siis olid mul kasutada Siimult laenatud Mavic jooksud. Need toimisid suurepäraselt ning pärast võistlust sai need jooksud Siimult ära ostetud. Vahepeal olen nende jooksudega trennides, laagrites ja võistlustel enam kui 30 tuhat kilomeetrit sõitnud ning seniajani on nad mind ustavalt teeninud. See on suur asi, arvestades kui palju karbonist kõrge pöiaga jooksud poes maksavad. Nendega sai viimati 540 km ratast sõidetud Saksa ultra raames ja plaanis on neid kasutada ka Šveitsis. A&T Sport varustas mind <a href="http://www.spordipood.ee/maanteekingad/rattakingad-zxellium-maxi/347652" target="_blank">Mavic Zxellium rattakingadega</a>, mis on kenasti juba kaks hooaega vastu pidanud. Ülipikkade rattadistantside puhul on oluline, et king istuks jalas nagu valatult. Vastasel juhul võib jalg kiiresti valu tegema hakata. Olen seda varemalt ise kogenud ning pitsitava rattakinga käes vaevles Saksa võistluse ajal ka Widmer, kes rääkis, et oli lausa sunnitud sõidu ajal ühe kinga vana vastu välja vahetama. Selleks, et kingad võimalikult kaua vastu peaksid, kasutan ma alati treeningutel kingakatteid.</li>
</ul>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGnuiDoOlNT9nSuNbtzsfwIAaO9ehpnVH4Kz9jrvjp7Uo5jHk9AfZRihX3bmiZaQc3DcC76bna72xhzQWXGV-bdG5TrlhyphenhyphenFcMXwmtdCZcnYF8lY7pRWqYBRyhwDVaT4Uv2TDO89v5sQMgD/s1600/20160729_102944.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhGnuiDoOlNT9nSuNbtzsfwIAaO9ehpnVH4Kz9jrvjp7Uo5jHk9AfZRihX3bmiZaQc3DcC76bna72xhzQWXGV-bdG5TrlhyphenhyphenFcMXwmtdCZcnYF8lY7pRWqYBRyhwDVaT4Uv2TDO89v5sQMgD/s320/20160729_102944.jpg" width="320" /></a>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.tririg.com/articles.php?id=2012_06_Giro_Air_Attack_1st_Review" target="_blank">Giro Air Attack</a> kiivrit kasutan seepärast, et ta on peas mugav ning mis peamine - tal on magnetitega kinnituv visiir. Kuna enamus ajast sõidan ma eraldistardiasendis, siis minu jaoks tagab hea ja võimalikult avara vaate just visiir. Prillidega mulle sõita ei meeldi ning olen paljusid kuulnud kurtvat, et prilliraam piirab eraldistardiasendis vaatevälja.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.skinfit.eu/at/en/productSearchResult.html" target="_blank">Skinfit rattariided</a> - tänu Marko Albertile olen avastanud enda jaoks Skinfit rattariided, mis sobivad suurepäraselt ülipikkade rattasõitude jaoks. Ultratriatlon on ise juba raske ettevõtmine ning ebakvaliteetsed riided võivad selle lausa õudusunenäoks muuta. Skinfit riietega ei ole mul naha marraskile hõõrdumist veel esinenud. </li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Jooks</span></h4>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcRG1EmO5L0tYBHrPHy4ouGBVzLmNy3MCrlagDfpHVZLHlKZifa4ZJkETwTK7TzuIMK_m7dEvSV_6RBAYNR9N1nQPtjRV-DpKdJO5zBmKDCKVCMSnKwOvbfTU-uSRK-xw28_ubRCGDIKXR/s1600/IMG_5067.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcRG1EmO5L0tYBHrPHy4ouGBVzLmNy3MCrlagDfpHVZLHlKZifa4ZJkETwTK7TzuIMK_m7dEvSV_6RBAYNR9N1nQPtjRV-DpKdJO5zBmKDCKVCMSnKwOvbfTU-uSRK-xw28_ubRCGDIKXR/s320/IMG_5067.JPG" width="240" /></a><br />
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.jooksuekspert.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=122&Itemid=114&lang=et" target="_blank">Saucony jooksusussid</a> - juba väga mitmeid aastaid on Tarmo Torim Jooksueksperdist mind jooksususside valikul nõustanud ning nendega mind ka varustanud. Hetkel kasutan kolme erinevat paari Saucony jalanõusid. Ülikergeid <a href="http://www.saucony.com/en/endorphin-racer/15055M.html" target="_blank">Endorphin Racer</a>´d kasutan kuni 10 km pikkustel jooksuvõistlustel, kui soovin enda isiklikku rekordit parandada. <a href="http://www.jooksuekspert.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=122&Itemid=114&lang=et" target="_blank">Saucony TypeA</a> susse kasutan samuti kiireteks jooksudeks, kuid nendega ei ole ma ultrajookse veel proovinud, sest mu jalad vajavad hetkel veel pisut rohkem toetust. <a href="http://www.jooksuekspert.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=122&Itemid=114&lang=et" target="_blank">Saucony ProGrid Fastwitch</a> sussidega jooksin esmakordselt 126 kilomeetrit ühtejutti Saksamaa kolmekordse ultratriatloni raames ning tagantjärgi võin öelda, et tegin õige otsuse. Enne võistlust veidi pabistasin, kas jalad sedavõrd õhukeste ja kergete sussidega terve jooksu ära kestavad. Kuna olin nendega oma jalgu palju trennides harjutanud, ei tekkinud Saksas mingeid probleeme. Pikkadele ja tähtsatele ultravõistlustele lähen ma peale alati täiesti uute jooksusussidega - nii toimisin ka Saksas, kus jalga sai tõmmatud 0 km läbinud Fastwitchid.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://pringstore.ee/et/1_cep" target="_blank">CEP kompressioonsokid ja -säärised</a> - nendeta ei kujutaks ma ühtegi ultrajooksu ette. Lisaks sellele, et kompressioonsokid aitavad jalgade vereringlust parandada, ei lase nad mu sääre sisekülgi teise jalanõu poolt marraskile hõõruda. Mägiultrajooksudel on kompressioonsäärised eriti olulised, sest seal tuleb alatasa ette ka komistamisi, kukkumisi, vastu kive löömisi jne. Rattasõidul kasutan samuti kompressioonsääriseid, sest need vähendavad jahedamates oludes tuule poolt tekitatud külmatunnet. Šveitsi 10-kordsel ultratriatlonil on mul taastumisarsenalis ka <a href="http://www.cepcompression.com/activity/recovery" target="_blank">CEP recovery pro tights</a> püksid. Lisaks väärib mainimist, et pikematel lennu- ja autoreisidel kasutan alati kompressioonsokke, et leevendada istumisasendist tulenevat jalgade paistetumist ja vereringe aeglustumist.</li>
</ul>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrUqL0wT8kDURkxuH5kWJg51HcjMbgH_v7Pv0wMaccgixJrCH8Pv2GN5F3Udw1YK7UrjIF_OPJAm2OKei6CUQf5jxqpU3xueWJQFDiXgUj0Si_PMDpZO4KD_BYez65vfYnczb-PjwntFgz/s1600/20160527_191818.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrUqL0wT8kDURkxuH5kWJg51HcjMbgH_v7Pv0wMaccgixJrCH8Pv2GN5F3Udw1YK7UrjIF_OPJAm2OKei6CUQf5jxqpU3xueWJQFDiXgUj0Si_PMDpZO4KD_BYez65vfYnczb-PjwntFgz/s320/20160527_191818.jpg" width="320" /></a>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.spordipood.ee/salomon-jalatsid/pg/1" target="_blank">Salomoni</a> mägiultrajooksu varustus - lisaks ultratriatlonile on mul suur kirg ka mägiultrajooksude vastu. Mägedes ultrat joostes on oluline, et varustus oleks kerge, vastupidav ja mugav. Selleks on Salomon välja töötanud S-lab tooted. Hetkel kasutan ma trail jooksudel järgmisi A&T Spordist saadud S-lab tooteid: <a href="http://www.salomon.com/int/product/s-lab-hybrid-jacket-m.html?article=363479" target="_blank">s-lab hybrid jacket</a>, <a href="http://www.spordipood.ee/s-lab/jooksujalats-s-lab-sense-ultra/998807" target="_blank">s-lab sense ultra</a>, <a href="http://www.salomon.com/us/product/s-lab-exo-tw-short-m.html" target="_blank">s-lab exo twinskin short</a>, <a href="http://www.salomon.com/us/product/s-lab-hybrid-wp-pant-m.html" target="_blank">s-lab hybrid wp pants</a> ning lisaks Salomoni seljakott (vt fotolt).</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.stopper.ee/brandid/craft.html" target="_blank">Craft riideid</a> kasutan ma ennekõike jooksutreeningutel ning jahedamates oludes - nt <a href="http://www.stopper.ee/brandid/craft/craft-active-run-pant-m.html#.V6sAWvmLTX4" target="_blank">Craft Active Run jooksupüksid</a>, <a href="http://www.stopper.ee/kategooriad/spordipesu-soepesu/craft-active-multi-2-pack-m.html#.V6sCZ_mLTX4" target="_blank">soe pesu</a>, kindad craft storm long finger gloves ning minu lemmikud on pikavarukatega pusad/särgid, millel on käte soojendused (vt fotot allpool).</li>
</ul>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwZ_R6u-zK9GuXnc_IE8r9_p6YfBLMusBcRRU5_DRasiIg3hZp1aZgJfwX4QhJbgTEPZZ9wnCC0J_1kTiPs6uTwdrEHlRBVEtrMqAY5sqcvZloup9k5HCj8_cW2pJ_tfqptXjGxObBGthU/s1600/linnamaraton2.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwZ_R6u-zK9GuXnc_IE8r9_p6YfBLMusBcRRU5_DRasiIg3hZp1aZgJfwX4QhJbgTEPZZ9wnCC0J_1kTiPs6uTwdrEHlRBVEtrMqAY5sqcvZloup9k5HCj8_cW2pJ_tfqptXjGxObBGthU/s320/linnamaraton2.jpg" width="320" /></a>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://lupine.ee/" target="_blank">Lupine</a> valgustus - kuna ultraspordis tuleb palju võistelda ka öösel, siis on valgustusel määrav roll. Enesest mõistetav on see, et valgustus peab olema hea valgusvihuga ja aku peab kestma kaua. Olen proovinud väga mitme erineva tootja valgustust ning seni on teistest peajagu üle olnud Lupine valgustus. Timmo laenas mulle TransGranCanaria ultrajooksuks <a href="http://lupine.ee/shop/lightsets/piko-x-4sc/" target="_blank">Piko pealampi</a> ja Eesti ultratriatloni ajaks rattale <a href="http://lupine.ee/shop/lightsets/betty-rx-7/" target="_blank">Betty valgustust</a>. Ultrajooksul oli minu pealambi valgusvihk võrreldes teiste rajal kohatud jooksjate omadega üle prahi. Eesti ultral kasutatud rattavalgustus oli aga sedavõrd võimas, et oli ka neid vastutulevaid autosid, kes minu valgustuse peale tuledega vilgutasid. Tõepoolest oli tunne nagu sõidaks täistule režiimil :).</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.hokaoneone.eu/on/demandware.store/Sites-HOKA-EU-Site/en/Home-Show" target="_blank">Hoka One One</a> jalanõud - minu kehakaal on jooksjast märkimisväärselt kõrgem (nt minu pikkuste (ultra)jooksjate kehakaal peaks jääma 65 kg juurde ja alla selle, samas minul on see 74-75 kg), mistõttu jooks on minu jalgadele seepärast ka oluliselt koormavam. Seega harvad ei ole need juhud, kui mul ülisuure jooksumahu või raske ultrajooksu ajal on vaja jalgu põrutusest säästa. Sellises olukorras olen kasutanud Hoka jalanõusid, millel on eriliselt suur pehmendus. Ideaalis loodan jõuda oma jooksutasemega kunagi sinnamaale, et jalad suudavad pikad mägiultrad ära kesta ka kergete ja vähese toestusega jooksusussidega. Seniks aga pean abi otsima Hokadelt.</li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Treeningkeskus</span></h4>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<ul>
<li>Varustuse alla kvalifitseerub ka spordiklubi, kuna kasutan seda ju igapäevaselt treenimiseks. Tartus on minu jaoks ainuke all-in-one treeningkeskus Arctic Sport spordiklubi, sest seal on lisaks muudele sprotimisvõimalustele ka 25-meetrine bassein. Arcticus teen ma sisuliselt kõik oma treeningujumised, jooksen ca paar tuhat kilomeetrit aastas, sõidan talvisel ajal ratast ning teen kõik oma jõusaalitreeningud. </li>
</ul>
</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Tervisekontroll</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<ul>
<li>Paljud on minu käest küsinud, et kuidas on see võimalik, et mul on õnnestunud selliste treeningmahtude ja läbitud ultrakatsumuste juures püsida vigastustest vaba. Kiputakse arvama, et see on mu organismi eripära. Mina sellega ei nõustu, vaid leian, et kõik see on tänu sellele, et ma pööran enda tegemistes igale pisiasjale tähelepanu ja kasutan enda füüsiliste piiride tundmaõppimisel kõikvõimalikke vahendeid. Lisaks toitumise jooksvale ja igakülgsele analüüsimisele annan ma <a href="https://minu.synlab.ee/" target="_blank">synlab</a> laboris vereanalüüse raskete treeningtsüklite järel, ultrakatsumuste eel, ajal ja järgselt ning seda kõike selleks, et ennast paremini tundma õppida ning võimalikke probleeme vere pinnalt varakult avastada. Ainte puudujääke on mul tuvastatud mitmeid ning olen neist sulle varasemalt palju ka kirjutanud. Samuti sellest, mida ma olen puudujääkide likvideerimiseks ette võtnud.</li>
</ul>
</div>
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Toitumine</span></h4>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.alecoq.ee/" target="_blank">A. Le Coq</a> on mind käesoleval hooajal varustanud erinevate jookidega, mida võistluste eel, ajal ja pärast tarbin. Igal ultratriatlonil on mu joogivarustuses olnud <a href="http://www.alecoq.ee/toode/vitamineral-vitality/" target="_blank">vitamineral</a> vesi, gaasiga ja gaasita vesi ja cola (RC Cola). Treeningute ajal olen lisaks Tailwind spordijoogile kasutanud ka Arctic Sport Greip spordijooki.</li>
</ul>
<ul><br />
<li style="text-align: justify;"><a href="http://rakutoit.ee/" target="_blank">Cellfoodi</a> mineraalainete tilkasid ja Cellfood multivitamiini olen igapäevaselt tarbinud juba aasta ning minu kogemuse kohaselt toimivad need hästi. Kasutegur avaldub keha võimes suurtele treeningkoormustele vastu pidada, taastumises, maksimaalses võimekuses ja mis vahest kõige olulisem, enesetundes. Järjepidevalt tehtavad vereanalüüsid ja VO2 max testid näitavad, et organism on vajalike ainetega varustatud ning maksimaalne pingutusvõime on jätkuvalt tõusuteel. Mulle sobivad hästi just vedelal kujul toidulisandid, sest siis on nende imendumisvõime kõige kõrgem.</li>
</ul>
<ul>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhP92XwWtJL8cch5yuvuDGVWasFyERrLQbiSWgmlZoTTtTUdw2myTuHmdHJosmTT1Qf6mk4rD-_FsfoGvjFPse6fbFEFnVM-EtnuPAogI-evTzxzk1PPBSZjW78Bl6djRjBXX4jpZlhVJ2V/s1600/20160729_181928.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhP92XwWtJL8cch5yuvuDGVWasFyERrLQbiSWgmlZoTTtTUdw2myTuHmdHJosmTT1Qf6mk4rD-_FsfoGvjFPse6fbFEFnVM-EtnuPAogI-evTzxzk1PPBSZjW78Bl6djRjBXX4jpZlhVJ2V/s320/20160729_181928.jpg" width="320" /></a>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.froosh.ee/" target="_blank">Froosh smuutid</a> - minu smuutiarmastus sai alguse 2013. aastast ning sellest ajast on see mu toidumenüü lahutamatu ja oluline osa. Smuutisid kasutan väga tihti just kohe pärast treeningut. Samuti võistluse eel, ajal ja kohe järgselt on smuutidel eriti suur osakaal mu toidumenüüs. Minu kogemuse kohaselt on mu kiire taastumise üks peamisi komponente just smuutid. Froosh smuutide kohta tean seda, et tegemist on tervislike, kvaliteetsete ning naturaalselte smuutidega. Seda tõestab ka OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli poolt teostatud teadusuuring, mille raames leidsid Frooshi antioksüdantsed omadused kinnitust.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.honeypower.eu/et/" target="_blank">HoneyPower geelid</a> on ultravõistlustel minu asendamatud abimehed. Jooks ja ujumine on tegevused, mille puhul ma eriti tahket toitu süüa ei kannata, mistõttu kogu energia tuleb saada vedelal kujul. Olen üks suuremaid mee sõpru, tarbides ca pool kilogrammi mett nädalas. See on kindlasti üks põhjus, miks HoneyPower geelid mulle nii hästi maitsevad ega hakka ka ööpäevi kestva ultrakatsumuse lõpuks vastu. Šveitsi võistluseks on mul enam kui 100 geeli menüüs.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.tailwindnutrition.ee/" target="_blank">Tailwind</a> - see 100% naturaalne vegan spordijook on mu hiljutine avastus. Selle joogi juures tõstaksin esile kolme olulist aspekti - 1) järelmaitse on neutraalne ja puudub vajadus veega suud loputada, 2) sisaldab keha liikumises hoidmiseks vajalikke elektrolüüte ning 3) oma kalorsuselt on see võrreldav colaga.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://tartumill.ee/et/" target="_blank">Tartu Mill</a> - märkimisväärne osa minu igapäeva toidumenüüs kasutatavatest toodetest on hõlmatud Tartu Milli tootevalikuga (pastad, kuivained ja kuivsegud), mistõttu on hea meel, et Tartu Mill mu tegemisi on seeläbi otsustanud toetada. Toit on Šveitsi 10-kordse ultratriatloniga seoses üks suuremaid kuluallikaid, sest lisaks minu toidulauale on vaja 15 päevaks katta toidulaud ka oma 5-liikmelisele toetusmeeskonnale.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.matkasport.ee/msweb.nsf/0ad60f15b8fa0c04c22565fb004729f0/2f3c3c32ad07c337c2258005007644f2!OpenDocument&Highlight=0,soolakapslid" target="_blank">SaltStic soolakapslid</a> - kasutan neid kõikidel võistlustel, mille ajaline kestvus ületab ühe tunni. Samuti olen hakanud neid kasutama ka pikematel ja raskematel treeningutel. Kuumades oludes võistlemist ei kujutaks ma nendeta ettegi - nt just nende abiga suutsin eelmisel aastal Ungaris 38-kraadises leitsakus kahekordse ultratriatloni edukalt lõpetada. Soolakapslite võlu minu jaoks seisneb selles, et siis saan ma muretult üksnes puhast vett tarbida, sest ööpäevi kestva pingutuse puhul on tavaline, et mingil hetkel tahad erineva maitsega toitudest ja jookidest pausi teha.</li>
</ul>
<ul>
<li style="text-align: justify;"><a href="http://www.marisgilden.eu/what-the-fruit-snack/" target="_blank">What the Fruit? batoonid</a> - esmakordselt sai neid proovitud Eesti ultratriatloniga seoses. Tervest karbist batoonidest pidi algselt jaguma rattasõidu lõpuni. Kuna need aga olid sedavõrd maitsvad ja toitvad, siis päris mitu batooni sai söödud juba enne katsumuse algust ning allesjäänud batoonidest jagus kõigest kuni poole rattadistantsi läbimiseni :). Batoonid peaksid maitsema nii šokolaadi- kui ka marjasõpradele, sest üks batoon sisaldab 50% šokolaadi ja 50% marju.</li>
</ul>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Koostööpartnerid ja nõuandjad</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Kuna eelnevalt sai muuhulgas ära toodud toetajad, kes on võimaldanud mulle vajamineva varustuse ja tooted, nimetan siinkohal ära ka oma koostööpartnerid - AnuAit, Reginett ja Torm Metall. Suured tänud ka mu triatloniklubile TriSmile ja selle eestvedajatele Ainile ja Mäxile. Lõpetuseks tuhat tänu Jüri Käenile ja Marko Albertile, kelle nõuanded ja abi on mu edukate ultratulemuste nurgakiviks.</div>
</div>
</div>
<div>
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-13421086607310197622016-08-05T08:11:00.000+03:002016-08-05T08:11:06.768+03:00Saksa ultratriatlon: 678 km võistlemist tihedas konkurentsis<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBc2c54GeJtnarRE1pBu6KmKALBs9rK41qAjHfmz3EItfaChOYOcF4jzM2bNZ_dIGdVVmCvl7iXQr9ty-2-Ij4cESdYIF4DTCZHlMH8IZ280rcncvCnfnjFu4iRW245pHJ1wgt6mS2EuqX/s1600/IMG_4947.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBc2c54GeJtnarRE1pBu6KmKALBs9rK41qAjHfmz3EItfaChOYOcF4jzM2bNZ_dIGdVVmCvl7iXQr9ty-2-Ij4cESdYIF4DTCZHlMH8IZ280rcncvCnfnjFu4iRW245pHJ1wgt6mS2EuqX/s320/IMG_4947.JPG" width="320" /></a>On aeg jagada sinuga oma mõtteid ja muljeid Saksa võistlusest. Hea meel on tõdeda, et keha ja vaim olid Eesti 5-kordsest ultrast Saksa võistluseks kuue nädalaga ära suutnud taastuda. Nüüd jään ootama vastust sellele, kas Saksa kolmekordsest ultrast on võimalik kolme nädalaga Šveitsi kümnekordseks taastuda. Usun, et see on teostatav. Pealegi ma ei ole ainuke, kes selle võimalikkusesse usub. Näiteks Saksamaa kolmekordse lõpetasid ka Daniel Meier ja Goulwenn Tristant, kes on end kirja pannud 14. augustil Šveitsis algavale 20-kordsele ultratriatlonile. Seega jääb neil taastumisaega kõigest kaks nädalat.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Fakte Saksa kolmekordse ultra kohta</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li>Stardinimekirjas üles antud 46-st individuaalvõistlejast 35 jõudis ette nähtud ajalimiidi (58 tundi) sees finišisse;</li>
</ul>
<ul>
<li>Tegemist oli ühe konkurentsitihedama võistlusega Lensahni ultra ajaloos - esikolmik mahtus 1 tunni ja 16 minuti sisse. Näiteks eelmisel aastal lahutas esimest ja kolmandat 8,5 tundi;</li>
</ul>
<ul>
<li>Parim ujumisaeg 3:04:47, parim rattaaeg 16:44:37 (s.o. 32,3 km/h), parim jooksuaeg 12:35:55, parim aeg vahetusalas ujumiselt rattale 4:36 ning rattalt jooksule 2:20;</li>
</ul>
<ul>
<li>Rattarada oli parasjagu tõusuderohke - minu kell fikseeris 2481 tõusumeetrit.</li>
</ul>
<h4>
<span style="color: #cc0000;">11,4 km ujumist</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTQjwERQM7LAr6UX7X5HVj9aXZ8F229weILeAM2Fh0qTlTNP45mfuS5oNiXQlnusZf5-GwAhDPVkj6sLzFWo54xARXrK9vr7GPbr5M6gZItEjn3LaOuXz_IyFiqEsy2SOM-FJXzvLc4ji4/s1600/20160729_084725.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTQjwERQM7LAr6UX7X5HVj9aXZ8F229weILeAM2Fh0qTlTNP45mfuS5oNiXQlnusZf5-GwAhDPVkj6sLzFWo54xARXrK9vr7GPbr5M6gZItEjn3LaOuXz_IyFiqEsy2SOM-FJXzvLc4ji4/s320/20160729_084725.jpg" width="320" /></a>Ujumisaeg valmistas head meelt ja andis ühtlasi kinnitust sellest, et Jüri Käeni abiga tehtud raske töö on end vaikselt ära tasumas. Ujumine ise aga päris muretult ei kulgenud, sest veetemperatuur oli basseinis 25 kraadi ja varrukatega kalipsoga ujumise jaoks liiga kõrge. Joogipauside ajal tarbitud vedeliku kogused ning viimases viiendikus reie tagaosa krampi minemine olid selged märgid vedelikupuudusest. Õnneks jäi asi ilusti kontrolli alla. Palavusega olid kimpus ka mitmed teised osalejad - nt taanlane lasi endale aeg-ajalt jahedat vett kalipso vahele valada.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Teine häiriv tegur oli kalipso kinnituskrõps, mis oli varasemast kasutamisest veidi väsinud ning kippus mõningase aja tagant lahti tulema. Selleks, et see Šveitsis probleemiks ei saaks, andsin kalipso õmblejale ja loodetavasti saab mure lahendatud.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Meeldiva üllatuse valmistas tõsiasi, et 8 inimest mahtusid ühele 50-meetrisele rajale ilusti ära ning et möödumised ei olnud keerulised. Minul ei tekkinud ühtegi ebameeldivat või häirivat intsidenti teiste ujujataega.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">540 km ratast</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Arvasin, et ratas tuleb pisut rahulikum, kuid juba esimestest meetritest peale oli tempo kõva. Rattale minnes olin ma viiendal positsioonil ning seega tuli kohe halastamatult tööd tegema hakata. Esimesed 180 km läbisin ma rattarajal kõige kiiremini, Widmer jäi alla 7 minuti ja Lassen 11 minutiga. Teine 180 km oli kiireim Lassen, talle järgnes 3 minutilise kaotusega Widmer ja 16 minutilise kaotusega mina. Pärast 400 km läbimist tundsin, et pean end rattas veidi rohkem säästma, vastasel juhul võis see valusalt jooksul kätte maksta. Seega viimased 180 km läbis kõige kiiremini Widmer (5:37:66), taanlane kaotas talle 12 minutit ja mina 34 minutit. Minu sedavõrd suur ajaline kaotus oli osalt tingitud ka riiete ja rattakingade vahetusest, sest vahetult enne pimedat saime neljanda sahmaka vihma ning ma olin läbimärg ja külmetasin. Seega otsustasin kuivad riided, rattakingad ja talvised kingakatted selga panna. Selleks tegin kahel korral peatuse ning ajaliselt võttis riiete vahetus aega umbes 5 minutit.<br />
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie6El7cjelF2Z_uLaJxwBxqEzse9thLKGtlQppVCtsO4133SJ6WgOy9Q5tZSosdM5nE-K9H2EjNgNYlVE2aZB3F3VB6lIkzp67f35rrRljuxlier2u2f6GppTxA34q6EAjsdF5XtM2N29y/s1600/lensahn-rattal.png" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="167" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie6El7cjelF2Z_uLaJxwBxqEzse9thLKGtlQppVCtsO4133SJ6WgOy9Q5tZSosdM5nE-K9H2EjNgNYlVE2aZB3F3VB6lIkzp67f35rrRljuxlier2u2f6GppTxA34q6EAjsdF5XtM2N29y/s320/lensahn-rattal.png" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
Viimaste katsumuste ajal olen väga palju märga ilma tunda saanud ning tõenäosusteooria kohaselt peaks peagi ilm mind jälle soosima. Samas oleks minu poolt naiivne loota, et Šveitsi võistluse ajal ma halba ilma ei kohta, arvestades, et see kestab 10 päeva.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kuigi rattasõidu ajal sai väga palju söödud ja joodud, tekkis mul 17 tunni jooksul üksnes kolmel korral põie häda. Nüüd ka üks lõbus seik. Nimelt järgi sai proovitud ka ratturite viis põit kergendada. Kuna iga sekund oli arvel ja väljas kallas parasjagu vihma, siis sai põit rattasõidu ajal pükstesse kergendatud. Veidi naljakas tundus endale, kuid neis niigi märgades tingimustes ei olnud sellel suurt vahet.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">126,6 km jooksu</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzaDzuwyNF7-OnuFAa85VMAljo5l_-_-HF_blhAFXNB6hWQupaf0JJ9XgwVSML4blIJVtSWfjB8L-brI7Iu1p_hHZ9Ihyt9tQtafeafY1pgOfKeNxTvJ3aQd2NY2EmS15GZYkoG8rb7Jdd/s1600/IMG_4915.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzaDzuwyNF7-OnuFAa85VMAljo5l_-_-HF_blhAFXNB6hWQupaf0JJ9XgwVSML4blIJVtSWfjB8L-brI7Iu1p_hHZ9Ihyt9tQtafeafY1pgOfKeNxTvJ3aQd2NY2EmS15GZYkoG8rb7Jdd/s320/IMG_4915.JPG" width="320" /></a>Esimese (Widmer) ja teise (Lassen) tegutsemine vahetusalas oli kiire, vastavalt 2:20 ja 4:13. Minul kulus teises vahetusalas 15.34, mis oli tingitud vajadusest vahetada rattarajal uuesti niiskeks saanud riided kuivade vastu ning käia tuli ka keha kergendamas. Esimesed jooksukilomeetrid tundusid võrratutena, sest keha lausa hõiskas rõõmust, et 17 tundi rattaasendit oli möödanik.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Esimese maratoni liikus esikolmik sisuliselt samas tempos ning ma vaikselt hakkasin end harjutama mõttega, et kolmandast kohast kõrgemale mul vist seekord asja ei ole. Esimese maratoni läbis kõige kiiremini Widmer, mina kaotasin talle 4 minutiga ja Lassen 6 minutiga. Teine maraton tõi aga sündmuste käiku pöörde. Esimese kahe tempo oli minuga võrreldes oluliselt langenud, Widmer teise maratoni aeg oli 28 ja Lasseni oma 36 minutit minu omast kehvem. 84. kilomeetriks olin ma tõusnud teisele kohale ja jõudsalt vähendasin vahet ka esimesega. Ka kolmanda maratoni läbisin kiiremini mina, Widmer kaotas 26 minutit ja Lassen 58 minutit. Kuigi vahe esimesega aina vähenes, oli sakslane visa ja päästev lõpujoon saabus ennem. Minu ja Widmeri vahe jäi lõpuks 26:20. Samas on see ikkagi üsna selge ja märkimisväärne vahe ning Widmer oli võidu auga ära teeninud.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Kohe pärast võistlust</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
Pärast võistlust tuli mul kohe minna dopingukontrolli. Keha toimimine on ikka väga huvitav. Sportimise ajal vedeliku ületarbimine tähendab, et peagi tuleb end kergendama minna. Samas kui pärast sellist pingutust seisma jääd, siis hakkab keha kohe vedelikku ja toitu varuma. Pidin enam kui tunni jooksul tarbima üle 3 liitri vedeliku, enne kui sain uriiniproovi ära anda.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2Zb03DlsOxNkCoEAlVWngCa-WVSfw5-xyuT6ZKzxAi3X7XlUoIr3gjc3VVGevekGdQEV1YD14dg2JQDY9IMch6KeBMti2ZJpdvlS8RDPVIoYZwXfddhRRGEuQ7DJpCUY6XkzCKZVZK-zd/s1600/IMG_4975.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2Zb03DlsOxNkCoEAlVWngCa-WVSfw5-xyuT6ZKzxAi3X7XlUoIr3gjc3VVGevekGdQEV1YD14dg2JQDY9IMch6KeBMti2ZJpdvlS8RDPVIoYZwXfddhRRGEuQ7DJpCUY6XkzCKZVZK-zd/s320/IMG_4975.JPG" width="320" /></a>Poolteist päeva ühtejutti sportimist mõjutab oluliselt keha termoregulatsiooni. Kord on külm ja kord palav ning pidevalt voolab külma higi. Esimesel võistlusjärgsel ööl higistasin kolmel korral linad läbimärjaks, samas hommikul ärgates oli enesetunne väga hea. See on võrreldav kõrge palaviku välja higistamisega.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Lihasvalu käes kannatasin ma korralikult üksnes esimesel õhtul ja öösel. Lihasvalu võimendas tõsiasi, et ma ei saanud süüa kohe pärast lõpetamist, sest dopingukontroll võttis oma aja. Järgmisel hommikul oli lihaste seisund juba kardinaalselt paranenud ning kõik oleks olnud suurepärane, kui ees ei oleks oodanud 24 tundi sõitu koju. Autos istudes taastumisprotsessid pidurdusid, kuid koju jõudes ja ühe öö korralikult magada saades, oli kõik juba vägagi heas seisus. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kui enne võistlust kaalusin ma 75 kg, siis tänaseks on see langenud 73,2 kg-le. Kaalulangus peaks olema märk sellest, et võistluse ajal kulutatud energiat ma tagasi süüa ei suutnud. Nüüd aga tuleb mul kosuda ning vaim ja füüsis peagi algavaks viimaseks 10-päevaseks katsumuseks valmis seada. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Tänud võistlusele kaasa elamast.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-31536694377533976362016-07-28T10:08:00.000+03:002016-07-28T10:08:00.965+03:00Saksa kolmekordse ultratriatloni stardi ootuses<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjr8eyOpdsmub1BV_6Bje8eNlCAufp1TE0ctyWaJDobIf9hoU-TA7Zngldhqs91CMaAO5dHOvvCnku6W1NbtFrawtS1OiJUxX80_YZnUjo7ChxKoGh9LGxMoCby0P88VFqBiw6slPwXdguc/s1600/triple_logo.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="269" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjr8eyOpdsmub1BV_6Bje8eNlCAufp1TE0ctyWaJDobIf9hoU-TA7Zngldhqs91CMaAO5dHOvvCnku6W1NbtFrawtS1OiJUxX80_YZnUjo7ChxKoGh9LGxMoCby0P88VFqBiw6slPwXdguc/s320/triple_logo.jpg" title="Foto allikas: http://www.triathlonlensahn.de/" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
759.5 treeningtundi, 652.4 km ujumist, 9191 km ratast ja 2555 km jooksu - need on selle hooaja senised treeningmahud, et olla valmis homme algavaks Saksa ja 24. augustil algavaks Šveitsi ultratriatloniks.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Homme Eesti aja järgi kell 8.00 antakse start 25. Lensahni kolmekordse ultratriatloni MK-etapile. Tegemist on ultratriatleetide hulgas väga kõrgelt hinnatud võistlusega. Seda kinnitab ka osalejate arv - juba varakult müüdi kõik 50 kohta välja. Stardinimekirja on meid kantud 46, osad osalejad pidid võistluse vigastuse või muu põhjuse tõttu ära jätma.</div>
<br />
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Fakte võistluse kohta</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">Võistlusele on end üles andnud 21 sakslast, 6 taanlast, 5 prantslast, 3 rootslast, 2 itaallast, 2 norralast, 1 austerlane, 1 belglane, 1 šveitslane, 1 hispaanlane, 1 ungarlane, 1 maltalane ning mina;</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">stardinimekirjas on 41 meest ja 5 naist;</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">11,4 km ujumist, 540 km ratast ja 126,6 km jooksu läbiseks kulus eelmise aasta võitjal Richard Widmeril aega 33 tundi ja 5 minutit. Teine koht kaotas talle 6,5 tundi ja kolmas koht enam kui 8,5 tundi. Eelmise aasta võitja on stardis ka see aasta;</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">50 m välibasseinis tuleb osalejatel ujuda 228 otsa;</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">Ratast sõidetakse 8,05 km pikkusel edasi-tagasi lõigul 67 korda. Rattatrass on Saksamaale kohaselt väga hea teekattega;</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<ul>
<li style="text-align: justify;">3 maratoni joostakse 1,319 km pikkusel ringil 96 korda.</li>
</ul>
<div>
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Osalejad on aegsasti end juba koolimajja ja selle ümbrusesse sisse seadnud. Toetusmeeskonnad on oma telgid jooksuraja äärde püsti pannud ning meelepärased kohad rattarajal kaasaelamiseks endale reserveerinud. Õhtuti koguneb suurem seltskond koolihoovi välilaudade taha sööma ja muljetama - näha on, et paljud osalejad on varasematest aastatest juba tuttavad. Täna kell 11 tutvustatakse meile võistlusreegleid ning õhtul kell 18.30 toimub kooli võimlas ka <i>pasta party,</i> mille raames tutvustatakse osalejaid ning antakse neile üle võistlusnumbrid.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Kogu tänane päev kulub varustuse ülevaatamisele ja valmisseadmisele. Homme hommikul kell 4.45 on äratus ja kerge hommikusöök. Kell 6 on kohustuslik check-in ja rataste panemine vahetusalasse. Kell 6.55 peavad olema kõik osalejad vees, sest siis annab pastor osalejatele oma õnnistuse.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Võistluse kohta saate jooksvat teavet minu FB lehelt. Hetkel ei ole veel teada, kas korraldaja jagab võistluse kohta jooksvaid tulemusi netis või mitte. Kui ta seda teeb, siis annan selle kohta FB-s sulle teada ja edastan ka lingi.</div>
<div>
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1092151136384815730.post-71883643035717153492016-07-22T15:05:00.000+03:002016-07-22T15:21:57.824+03:00Eesti ultratriatlon (8): jooks, mis ei unune kunagi<div style="text-align: justify;">
Käes on aeg teha kokkuvõte ka Eesti ultra viimase ala - 211 km jooksu - kohta. Kuigi ultrajooks ei ole kunagi kerge ettevõtmine, muutis selle minu jaoks oluliselt raskemaks pikale veninud ja suures osas sisetingimustes pukil toimunud rattasõit. See kurnas mind füüsiliselt ja vaimselt plaanitust oluliselt rohkem. Kogemus ja jooksuvorm oleks eeldanud umbes kolme maratoni jagu muretumat jooksmist, tegelikkuses pidasid jalad hästi vastu üksnes 84 km. </div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW_hz3RNj4dLwnjeDhowXUz7fex4LQ_DqU7LYfrRDQe3r_U1PIDJfvPWm4v8uogPBHpcG8hyXQEktyjCxtsanwAjZH0T3VYsmTXqWcriFF4Wv1ZkevrHZPOPo2ki8ELxZZ_H8KL_h7CqaJ/s1600/_H__4907.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjW_hz3RNj4dLwnjeDhowXUz7fex4LQ_DqU7LYfrRDQe3r_U1PIDJfvPWm4v8uogPBHpcG8hyXQEktyjCxtsanwAjZH0T3VYsmTXqWcriFF4Wv1ZkevrHZPOPo2ki8ELxZZ_H8KL_h7CqaJ/s320/_H__4907.jpg" title="Foto autor: Tarmo Haud" width="320" /></a>Juba jooksu esimestel kilomeetritel tuli tegeleda ka rattapukil vastu sadula väliskülge marraskile hõõrdunud reite sisekülgedega ning see probleem saatis mind terve jooksu. See oli ennekõike sisetingimustes rattaga sõitmise tagajärg, sest higistamist oli palju ning riided oli alatasa läbimärjad seljas. Ei mäleta täpselt, mitu korda sai sees rattariideid vahetatud, kuid julgesti üle kümne korra. Jooksul hõõrdumise probleemi leevenduseks teipisin kinesioteibiga marraskil kohad kinni. See ei olnud püsiv lahendus, mistõttu tuli peale igat paari jooksukorda kõik uuesti teipida. Kõik see võttis parasjagu aega, kuid oli edasiliikumiseks vajalik.</div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div style="text-align: justify;">
Pärast ratast tegin 3,5 tunnise une ning esmaspäeva öösel kella 2 paiku öösel sai jooksmisega algust tehtud. Kuigi vihm oli taandunud ja taevas selge, oli väljas tugev ja vastikult külm tuul, mistõttu tuli end korralikult üleriietega varustada. Suhteliselt ideaalilähedane ilm jõudis kohale katsumuse viimaseks päevaks. Nii et vähemalt selle eest tuleb ilmataadile tänulik olla.</div>
<h4 style="text-align: justify;">
<span style="color: #cc0000;">Fakte jooksu kohta</span></h4>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<ul>
<li>211 km jooksu netoaeg - 21 tundi 46 minutit;</li>
<li>Kõik 211 km sai läbitud ainult joostes - toidu- ja venituspauside ajal jäin seisma;</li>
<li>Jooks sai läbitud järgmiste etappidena - 33,15 km, 36,50 km, 21,45 km, 24,10 km, 26,55 km, 27,25 km ja 42 km;</li>
<li>Jooksu lõppu jäänud maratoni netoaeg - 4.28.19.</li>
</ul>
<h4>
<span style="color: #cc0000;">Mis oli jooksmise juures kõige keerulisem ja kuidas sellest üle olla?</span></h4>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Pärast kolmandat jooksuetappi (s.o alates 92 km-st) oli kõige keerulisem osa uuesti jooksu alustamine. See lihasvalu, mis alguses oli reie pealmistes lihastes, hiljem aga ka reie sise-, välis- ja tagaküljes, võttis jooksu alustamisel tihtipeale pisara silma. Ainus võimalus oli katsuda sellest vaimu- ja mõttejõuga üle olla. Kui 4-5 km oli joostud, siis said lihased piisavalt soojaks ja töökorda ning jooksmine muutus meeldivamaks. Kuigi algselt oli plaanis viimased 42 kilomeetrit joosta kahes osas, siis just jooksu alustamisega kaasnenud lihasvalu oli see, mis pani mind plaane muutma ja 42 km ühtejutti jooksma. </div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiale3Vq3Llcyhm3zx4-2RVv2ZRMIimU494w0QW3AnfstGj4cz3-1G2_CE2v9yrQqkbNKh8RIobXcS1Au_HYgviAPsaSIcKn8WsksS6V2zPWWGkpcJo2d-Q5QHnNOzpycZbO_yHIFipZLtK/s1600/5ZidWEAuaH1ALrQnw67upi.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiale3Vq3Llcyhm3zx4-2RVv2ZRMIimU494w0QW3AnfstGj4cz3-1G2_CE2v9yrQqkbNKh8RIobXcS1Au_HYgviAPsaSIcKn8WsksS6V2zPWWGkpcJo2d-Q5QHnNOzpycZbO_yHIFipZLtK/s320/5ZidWEAuaH1ALrQnw67upi.jpg" title="Foto autor: Anni Õnneleid / Delfi" width="320" /></a></div>
Jooksuetappi lõpetades ja uut alustades olid enesetunne ja lihaskonditsioon justkui öö ja päev. Nii kui jooksuetapi lõpetasin ja seisma jäin, oli ca 10 minutiga lihasvalu- ja kangus platsis. Enne uuele jooksuotsale minemist aitas mind jalgadesse elu sissepuhumisel kas massöör Timo või tema puudumusel masaažirull. Massaažist kui sellisest rääkida ei saa, vaid ennekõike seisnes Timo abi selles, et ta äratas mu lihased läbi venitusharjutuste taas elule. Lisaks sai reielihaseid kangema magneesiumõliga määrides korduvalt turgutatud. Kuigi see tekitas üsna ebameeldiva põletustunde, oli minu arvates magneesiumõlist palju abi.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Vaimselt aitas mul 211 km pikkuse distantsiga toime tulla selle jagamine mõttes väiksemateks osadeks. Jagasin jooksu viieks maratoniks ning iga kord mõtlesin ainult käimasoleva maratoni läbimisele. Jooksma minnes ei teadnud ma kunagi (seega ei teadnud ka toetusmeeskond), kui palju ma sel korral jooksen. Plaan oli joosta niikaua kuni jalad lubavad ja niikaua kuni keha annab märku, et tuleb teha tavatoiduga korralik energia laadimine. Jooksuajal tarbisin sisuliselt üksnes geele ja vedelikku.</div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
</div>
<div>
<div style="text-align: justify;">
Eesti ultra raames tehtud jooks oli heaks kogemuste allikaks augustikuist Šveitsi 10-kordset silmas pidades. Nimelt Šveitsis tuleb mul iga päev alustada ujumise ja rattaga ning lõpetada maratonijooksuga, misjärel jääb öö vahele ning kõik kordub taas ja nii 10 päeva järjest. Seega sain Eesti katsumuselt kogemuse, mis tunne on väga valusate lihastega uuesti sportimist alustada. Šveitsi raskus seisneb aga selles, et seal tuleb läbida distantsiliselt kaks korda sama palju kui Eesti ultral ehk 38 km ujumist, 1800 ratast ja 422 km jooksu.</div>
</div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<br /></div>
Anonymoushttp://www.blogger.com/profile/15663231372406674413noreply@blogger.com0