esmaspäev, 30. mai 2016

8 kuud tagasi alustatud ettevalmistus 10. juunil algavaks ultratriatloniks sai nädalavahetusega joone alla. Viimased kaks nädalat olid väga trennide rohked ja tavapärasest veidi teistsuguse ülesehitusega. Nimelt tuli mul oma keha hommikust õhtuni kestva liikumisega ära harjutada, vastasel juhul kujuneks eesootav 5-kordne ultratriatlon kannatuste rajaks juba väga varajases staadiumis. Kui tavaliselt on mul ühe treeningtsükli ajal keskpunktis kaks ala (nt ujumine ja jooks või ujumine ja ratas), siis viimased kaks nädalat tuli kõigi kolme alaga võrdselt palju tegeleda. Seega nägi mu viimase kahe nädala treeningplaan ette mitmeid pikki ujumisi, rattasõite ja jookse.

Tavaliselt teen ma oma viimased ülipikad rattatrennid 12-14 päeva enne katsumust. Nii toimisin ka seekord, sõites rattaga reedel Tartust Pärnusse ja pühapäeval Pärnust Tartusse tagasi. Rattasõitude vahele jäänud laupäevase päeva sisustasin pika jooksuga. Minu GarminConnect treeningpäeviku kohaselt oli seekordne rattasõit Pärnusse ja tagasi koguni juba üheteistkümnes kord. Võrreldes varasemate sõitudega, oli viimane kord üks lihtsamaid ning seda vaatamata tõsiasjale, et eilne tagasisõit oli vastutuules. Minu jaoks on see selge märk sellest, et olen saavutanud oma füüsilise ja vaimse valmisoleku haripunkti.

Kuidas treenida 900 km pikkuseks ühtejutti rattasõiduks?

Sellel hooajal on rattakilomeetreid kogunenud 7032, mida ma pean enda tegemisi arvestades igati soliidseks mahuks. Rattasõidu ettevalmistus sai alguse juba detsembris Tenerife treeninglaagris, millele järgnes Lanzarote treeninglaager ning soojamaa laagrid lõpetas Llore de Mar treeningtsükkel. Nende laagrite kohta tehtud blogipostitustest võid lugeda, kuidas ma end 900 km rattasõiduks füüsiliselt ja vaimselt valmis seadsin.

Oma pikimad rattasõidud olen teinud kahekordsete ultratriatlonite raames, olles kolmel korral läbinud 360 km ühtejutti. Selle distantsiga on keha seni ilusti toime tulnud. Kuigi hüppe 360-lt 900-le kilomeetrile on väga suur, usun, et see on tehtav.

Eesti ultratriatloni rattatrass

Järgnevalt avaldan sulle 5-kordse ultratriatloni 900 km pikkuse esialgse rattatrassi ning palun sinu abi. Nimelt kogu trassi mul enne katsumust läbi sõita ei õnnestunud, mistõttu on mulle teadmata, kas kusagil on teetöid, mis teevad trassi saateauto või jalgrattaga läbimatuks. Samuti oleksin tänulik info eest, kui mingil lõigul on väga kehv teekate või väga tihe liiklus. Olgu siinkohal märgitud, et liiklustiheduse ja teekatte osas on mul varasemast kogemus olemas (vt kaardil tähistatud sinisega). Need teed, mida hiljuti või üldse ei ole sõitnud, on tähistatud punasega (vt kaardilt). 

Trass ise on järgmine: Tartu-Valga-Võru-Tartu-Viljandi-Pärnu-Lihula-Rapla-Kose-Alavere-Rasivere-Vetla-Lehtmetsa-Jäneda-Tapa-Kadrina-Assamalla-Pandivere-Pajusti-Roela-Paasvere-Venevere-Avinurme- Jõgev-Mustvee mnt -Jõgeva-Tabivere-Lähte-Tartu-Aovere-Luunja-Lohkva- Rõõmu tee -Aovere - Raadi mõis (Tartu).

Selle kohta, kus ma täpselt asun ja kuidas ma trassil kulgen, saab katsumuse ajal jooksvalt teavet minu FB lehelt, sest mõistetavalt ei ole mul nii pika ettevõtmise puhul võimalik ette öelda, mis kell ja kus ma olen. Rattasõit toimub nii öösel kui päeval - nii palju saan öelda, et ideaalis olen plaaninud, et pimedal ajal sõidan Tartust Pärnusse. Selle paikapidavus selgub aga jooksvalt. :)

Posted on esmaspäev, mai 30, 2016 by Unknown

2 comments

teisipäev, 24. mai 2016

Täna oli mul viimane 10 km ujumine. Sellega võib lugeda ettevalmistuse 19 km pikkuseks ujumiseks tehtuks. Eesti ultratriatloni alguseni jäänud kahe nädala jooksul ma ujumistrennides enam üle 5-6 km ei uju. Nüüd on tähtis hoida veetunnetust ning taastuda õlgadesse kogunenud väsimusest.

Võrreldes ratta või jooksuga, on ujumise ajaline osakaal triatlonis väikseim. See kehtib ka ultratriatloni kohta. Samas ultradistantside puhul tuleb ujumisele erilist tähelepanu pöörata, sest vastasel juhul ei ole sa võimeline pärast ujumist ööpäev ja enam rattaga sõitma, rääkimata rattasõidule järgnevast ultrajooksust.

5-kordse ultratriatloni tegemise kasuks otsustamisel oli minu jaoks kõige suurem küsimärk just ujumine, sest mul lihtsalt puudusid vajalikud teadmised sellest, kuidas 19 km ujumiseks treenida. Tänu Jüri Käeni nõuannetele ja ujumiskavade järgimisele tunnen täna ennast kindlalt. 

Kuidas siis treenida 19 km pikkuseks ühtejutti ujumiseks?

Alguses arvasin, et selleks tuleb lihtsalt pikalt ujuda ning enne võistlust jõuda pikkade treeningujumustega 15 kilomeetrini ja enam. Nüüd ma enam nii ei arva. Lihtsalt tuimalt ujumisel ei ole arengu mõttes väga suurt mõtet, vaid selleks tuleb vees endast palju välja pigistada. Võtmesõnaks on režiimujumine - see tähendab teatud arv konkreetse distantsi ujumist ettenähtud aja raames. Näiteks tänane 10 km ujumine hõlmas endas muuhulgas režiime 3 x 400m ajaga 7 minutit ja 20 sekundit (see aeg hõlmab endast ka puhkust lõikude vahel, seega ideaalis tuleks iga 400m ujuda 7 minuti juurde). Alati ei õnnestu ettenähtud aega ära mahtuda (eriti ujumise lõpuosas) ja sellest pole ka hullu, sest režiimujumise mõte ongi selles, et see peab olema paras väljakutse. Samas kui ajalisi raame ees ei ole, siis tõenäoliselt sa vajalikul määral ka ei pingutaks.

Minu pikimaks treeningujumiseks jäi kolm nädalat tagasi tehtud 12 km ujumine, mille netoajaks oli 3 tundi ja 49 minutit. See ujumine jääb pikaks ajaks meelde, sest Viljandi järvejooksuga kaasnenud lihasvalu oli saavutanud selleks päevaks tipphetke ning tundsin end vees väga raskelt. Veetunnetus oli häiritud ning käed pidid jalgade olukorra tõttu ekstra rohkem pingutama. Pärast seda ujumist teadsin, et olen valmis ujuma 19 km.

Eelmise ja käimasoleva hooaja võrdlus annab ilmekalt edasi, kui palju ma olen ujumisele varasemast rohkem rõhku pannud. Kui möödunud hooajal (s.o. 12 kuu jooksul) sai ujutud 320 km, siis selle hooaja esimese poole aastaga olen vees läbinud 492 km. Seega mu ujumistreeningute mahud on kolmekordistunud. Möönan, et see on päris suur kasv ja et selline muutus kätkeb endas alati vigastuseohtu. Siinkohal jääb mul üle vaid olla tänulik, et keha on sellega toime tulnud.

Juba peagi saan teada, kuidas keha ja vaim 19 kilomeetrile vastu peab. Vaimselt saab olema see suur väljakutse ka seepärast, et ma kavatsen ujumise teha Tartu Arctic Sport spordiklubi 25-meetrises basseinis. Ümberarvutatuna tähendab see seda, et mul tuleb ujuda 760 basseinipikkust. Sellega aga väljakutsed vees ei piirdu, sest 7 tundi vees olles tuleb mul toime tulla ka alajahtumise ja toitumisega.

Posted on teisipäev, mai 24, 2016 by Unknown

No comments