Järgmise hooaja plaanid on vaikselt paika loksumas. Täna saan sulle avaldada oma kaks järgmist ultravõistlust. 

TransGranCanaria ultrajooks vol 3

Sel ajal, kui sina tähistad Eesti vabariigi aastapäeva, olen mina Gran Canarial startimas oma kolmandale TransGranCanaria 125+ ultrajooksule. Sinna jooksule kutsub mind tagasi soov kogeda seda võimast emotsiooni, mis kaasneb alati pärast sellist ülirasket füüsilist eneseületust. Lisaks meeldib mulle väga Kanaaride kliima ja loodus. 

Kui esimesel korral osaledes läks mul selle läbimiseks aega 22 tundi ja 35 minutit, siis teisel korral juba oluliselt vähem - 18 tundi ja 53 minutit. Samas on palju veel õppida ja areneda, arvestades, et kiiremad suudavad selle katsumuse läbida 13,5 tunniga. Kuidas nad seda teevad? See on küsimus, millele ma veel tänaseks vastust leidnud ei ole, mistõttu tuleb jätkata katsetamist ja avastamist. Seepärast saab seekordne ettevalmistus olema varasemast teistsugusem. Kuidas ma selleks valmistun ja mida senisest teistmoodi teen, sellest kirjutan pärast jooksu, sest siis saan ka kirjutada sellest, kas see oli minu arvates õiges suunas liikumine või oleks pidanud teisiti toimima. Mu varasemaid muljeid sellest ultrajooksust saad lugeda siit ja siit ning ultrajooksuks valmistumisest siit ja siit. 

2-kordne ultratriatlon Saksamaal Emsdettenis

Oma ultratriatloni hooaja avan 9. juunil Saksamaal toimuva 2-kordse ultrakatsumusega. Tegemist on iga kahe aasta tagant korraldatava võistlusega, mis on ultratriatleetide seas kõrgelt hinnatud üritus. Kuigi IUTA järgmise hooaja võistluskalendrit ei ole veel avaldatud, on see võistlus peagi välja müüdud. Nimelt 64 stardikohast on tänaseks 52 juba täidetud. Mul on hea meel näha stardinimekirjas paljusid tuttavaid nimesid eesotsas Richard Widmeriga. Tundub, et meie sõbralik ja tihe konkurents saab seal jätku. Widmer on lisaks Lensahni 3-kordse ultratriatloni pikaajalisele valitsemisele püsinud ka Emsdettenis 2013. a alates võitmatuna. Kahtlust ei ole, et tema osalemine aitab ka minul ennast maksimaalselt realiseerida ja loodetavasti saab seal näha uusi isiklikke rekordeid.

Veidi ka võistlusest endast. 7,6 km ujumine toimub 50 meetrises basseinis ning ujuda tuleb 152 basseinipikkust. 360 km rattasõit leiab aset 4,74 km ringil, mida tuleb läbida 76 korda. Kuigi rattarada on lauge, ei ole see pidevate pööramiste ja ühe tagasipöörde punkti tõttu kindlasti mitte maailma kiireim rada. Jooks toimub 1,414 meetrisel kerge profiiliga ringil, mida 84,4 km läbimiseks tuleb joosta 60 korda.

Praegu on treeningutes esiplaanil ujumine ja jooks. Enamus raskeid trenne teen vees ning jooksmisega taastun ja valmistan keha ette suuremate koormuste talumiseks. Vees tehtav pingutus on üsna piiri peal ning enda tervena hoidmine kohati ikka väga keeruline. Näiteks eelmisel nädalal pärast 7,2 km-st rohkete intensiivsete režiimidega ujumist oleksin äärepealt haigeks jäänud. Minu suureks üllatuseks suutsin aga terveks jääda. Varasemalt on sellisele kehvale enesetundele ja vähese unega ööle alati haigestumine järgnenud. Riskide maandamiseks on iga mu tegevus ja toidukord läbi mõeldud. Kui varasematel aastatel olen Kanaaridel treenimist alustanud juba detsembri esimseses pooles, siis seekord tuleb mul Eesti keerulistes ilmastikuoludes hakkama saada kuni 25. jaanuarini, mil sõidan oma esimesse pikemasse treeninglaagrisse Lanzarotel.

Loodetavati saan juba järgmises postituses avalikustada ka 2017. a teise poole plaanid.