Ööpäevi kestev ultrasport kujutab lisaks füüsilisele ja vaimsele aspektile ka tõsist väljakutset seedeelundkonnale. Varem puudus mul detailne ülevaade, kui palju energiat ma ultrakatsumuse ajal kulutan ning kui palju ma vajaminevast energiast suudan katsumuse ajal tagasi süüa ja juua. Eesti ultra ajal tarbitud toit ja vedelik sai grammi täpsusega üles märgitud ning täna saan tulemusi ka sinuga jagada. Etteruttavalt ütlen ära, et numbrid on suured.

Tartu Ülikooli uuringu raames sai vahetult enne, kohe pärast, kaks ööpäeva ja nädal hiljem tehtud keha koostise mõõtmine. Selleks kasutati DEXA meetodit, mis pidi olema üks täpsemaid. DEXA meetod seisneb selles, et DEXA-aparaat (vt fotot allpool) saadab sinu kehast läbi kahe erineva energiaga röntgenkiirguse, mille abil määratakse keha rasva- ja luukoemass ning rasva- ja luuvaba mass. 

Selgus, et luutihedusega on mul väga head lood - see on mul oluliselt kõrgem minuealiste meeste tavapärasest näitajast. Põhjuseks on ennekõike tõsiasi, et ma tegelen väga palju jooksmisega. Lisaks sain teada, et katsumuse ajal tarbitud energia oli koguselt just see, mida keha selle ettevõtmise juures vajas ja kasutas. Seda kinnitas rasvaprotsent, mis katsumusega sisuliselt ei muutunud. Vahetult enne katsumust määrati keha rasvaprotsendiks 12,8 ning kohe pärast 13.

Kui palju energiat ma siis 110 tundi kestnud sportimisega tarbisin?

Vähese liikumisega ja 30+ vanuses meeste ööpäevane energiakulu on ca 2300 kcal. Mina kulutasin 4,5 ööpäevaga 55 780 kcal. Teisiti öeldes kulus mul Eesti ultratriatloni ajal energiat, mis on koguseliselt võrreldav tavainimese 24 päeva energiakuluga.

Nagu arvata võis, siis kõige vähem energiat kulus ujumise ajal - 6260 kcal. Rattasõidu ajal sai tarbitud 29 240 kcal ning jooksu ajal 20 280 kcal. Võttes arvesse rattasõidule ja jooksule kulunud aegade erinevust, nähtub, et rattal olles tarbisin kõige rohkem energiat - sellest aga ei saa koheselt järeldada, et rattasõidu energiakulu oli jooksmise omast suurem. Vabalt võib olla, et rattasõidu ajal sai varutud energiat rohkem ja osa sellest sai tarbitud alles jooksmise ajal. Eks see tundub ka loogiline, sest rattal on toidu alla saamine oluliselt lihtsam kui joostes.

Kui palju läks mul 1130 km läbimiseks vedelikku tarvis?

75 kg kaaluva inimese päevane vee vajadus on 2,25 liitrit (s.o. 30 ml vett kg kohta), kusjuures see hõlmab endas ka toiduga saadava vee kogust. Mina jõin 4,5 ööpäeva jooksul ära 47,39 liitrit vedelikku (ei hõlma endas toiduga saadud vett). Katsumuse ajal tarbitud vedeliku koguse ja organismi päevase vajaliku koguse võrdlusest nähtub 4,7-kordne erinevus (s.o. 47,39 / 4,5 x 2,25). Kui võrrelda seda kaloraaži erinevusega (s.o. 55 780 / 4,5 x 2300 = 5,3 korda), siis nähtub, et suurusjärgud on suhteliselt ligilähedased ja seega usutavad. Vedelikku tarbisin tunde järgi, kui keha andis märku, et tuleb juua. Võib-olla oleks keha toime tulnud ka vähema koguse vedelikuga, kuid see on üksnes oletus ja seda ma kunagi teada ei saa.

Kui olen toidumenüü läbi analüüsinud, kirjutan sulle lähemalt, mida ja kui palju sai katsumuse ajal söödud ja joodud.