Toitumisharjumuste osatähtsust taastusmiprotsessis alahinnata ei maksa

Lõppevale hooajale täna tagasi vaadates ja seda varasematega võrreldes on märgata väga suurt arenguhüpet. Kui nüüd küsida, millest see arenguhüpe on tingitud, siis vastus peitub minu arvates just toitumises. Nimelt veidi enam kui aasta tagasi tegin ma oma söömisharjumustes kardinaalseid muutusi, mis väga üldistatult seisnes selles, et hakkasin vaid taimset toitu sööma. Otsustasin taimset toitumist proovida, sest olin lugenud ja kuulnud paljudest ultrajooksjatest, kes sellist toitumist praktiseerisid. Ikka ja jälle toovad nad esile oma toitumise kui suurepärase tulemuse tagaja ja hea enesetunde allikana. Täna võin öelda, et minule see sobib ja on end igati ära õigustanud.

Selle postituse eesmärk ei ole kedagi üles kutsuda lihatoitudest loobuma, küll aga soovin sulle näidata taimse toitumise olulisust kiirel taastumisel. Selleks tegin ma tabeli kujul kättesaadavaks loetelu toiduainetest, mida ma söön, näidates ühtlasi ära, milliseid ja kui suurtes kogustes vajalike vitamiine ja mineraalaineid need sisaldavad.

Esmalt aga veidi sellest, mida see suur arenguhüpe siis endast kujutab, sest loodetavasti seeläbi õnnestub mul sind veenda, kui suur osa mängib toitumine edukas ja kiires taastumises. Käesolev hooaeg oli varasematest erinev nii treeningmahtude, tulemuste kui ka enesetunde mõttes. Sellel hooajal suutsin lõpuks alistada 7 aastat tagasi maratonijooksus tehtud isikliku rekordi ning seda tervenisti kahel korral. Kusjuures nii Lanzarotel kui ka Tartu linnamaratonil osalemised olid minu jaoks treeningvõistlused, mitte hooaja põhisündmused. Uus rekord sai joostud ka märtsikuus toimunud poolmaratonil, olles samal päeval kõigest kaks tundi varem eelmise trenni just lõpetanud.

10. km jooksudel toimus isikliku tippmargi parandus lausa kolmel korral ja minu jaoks uskumatutes olukordades. Nimelt kõigile neile jooksudele oli eelnenud kas raske treeningtsükkel või -võistlus. Seepärast olin meeldivalt üllatunud, kui suutsin kõigest mõned päevad pärast augustikuus Alpides viie järjestikuse päevaga läbitud viit maratonidistantsi joosta Kiili duatloni raames 10 km ajaga 34.33. Kuid sellega üllatused minu jaoks ei piirdunud, sest uut enam kui minutilist rekordiparandust ei osanud ma möödunud nädalavahetusel Saaremaa 3. päeva jooksu esimesel etapil küll oodata, arvestades, et viimasest raskest pingutusest Tartu linnamaratonil oli möödas kõigest 12. päeva.

Kui nüüd triatloni juurde tulla, siis sisuliselt iga võistlus tähendas ka uut isiklikku rekordit. Siinkohal tahaksin aga esile tõsta just oma võistlusjärgse enesetunde. Nii Lanzarote IM kui ka Ungari ultratriatloni finišis olin väga heas seisus ning miski olekus ei andnud märku katsumuse raskusest. Taastumine Ungari ultratriatlonist oli seniolematult kiire - järgmisel varahommikul sai juba esimene kerge jooks tehtud ja nädal aega hiljem sai Tartu Mill triatlonil uus isiklik rekord tehtud.

Kuna taastumised mistahes raskest pingutusest olid sedavõrd kiired, siis otsustasin see aasta Pühajärvel mõlemal päeval võistelda. Kuigi esimese päeva pingutus oli ülimalt intensiivne, ei andnud see järgmisel päeval põhidistantsi tehes kuidagi tunda ning taas minu suureks üllatuseks tuli teisel päeval isikliku rekordi parandus ligikaudu 10 minutit.

Viimaks tõstan esile ka tõsiasja, et kuigi treeningmahud on varasemate aastatega väga palju kasvanud, ei ole mind senini ükski vigastus ega haigus kimbutanud. Samas kui varasematel hooaegadel olid treeningmahtude suurenemisest tingitud haigestumised üsnagi sagedased.

Olen kindel, et kõik eelpool mainitu sai võimalikuks just tänu muudatustele oma söömisharjumustes. Ma ei näe põhust, miks ei peaks ka sul sellest kasu olema. Mulle meeldib asju põhjalikult teha, mistõttu olen peaaegu juba kaks aastat igapäevaselt üles märkinud kõik, mida ma söön. Tänu nn toidupäevikule oli mul võimalus teha sulle kokkuvõttev tabel, milles peaks olema kajastatud sisuliselt kõik toiduained, mida olen viimase poole aasta jooksul tarbinud. Tabelit saad näha ja Exceli failina alla laadida SIIT. Soovi korral võid seda muuta, täiendada ja endale sobivaks kohendada. Kui midagi jääb arusaamatuks või tekib muid tähelepanekuid, siis anna julgelt teada.

Olen selles Exceli failis teinud mitmel lehel ka erinevate toiduainete gruppide lõikes kokkuvõtteid, kust näed, millised toiduained on konkreetse mineraalaine või vitamiini poolest eriti rikkalikud. Sellest nähtub ilmekalt, miks puder või teraviljahelbed on hommikusöögiks suurepärane toit, miks igapäevaselt võiks süüa erinevaid pähkleid ja seemneid ning kui arvukas ja kirju on tegelikult taimetoitlase toidulaud. Tabelist peaks olema lihtne tuvastada, millisest toiduainest võiks olla kõige rohkem abi, kui esineb mingi mineraalaine või vitamiini puudus.

Read More

Üks mu lemmik matkamis- ja treenimispaik Prantsuse Alpides

Kuus aastat tagasi Genfi maratonil käies kohtasin seal ühte Eestist just sinnakanti elama kolinud pere (Kristjan, Riin, Mirjam ja Joosep). Tol ajal ei osanud ma küll arvata, et sellest tutvusest saavad alguse suurepärased seiklused ja ettevõtmised minu elus. Sellest ajast peale on mägedes matkamisest saanud minu iga-aastane puhkus. 

Ilma liialdamata võin öelda, et just tänu Kristjanile jõudsin ma ultraspordi juurde, sest just tema oli see, kes rääkis erinevatest ränkrasketest katsumustest, mida prantslased oma kodumägedes korraldavad. Vaieldamatult üks suuremaid ja tuntumaid võistlusi on Ultra Trail du Mont Blanc, mida korraldatakse Euroopa kõrgeima mäemassiivi jalamil kohas nimega Chamonix. Kuna see on sõnulseletamatult ilus paik, väga kergesti ning suhteliselt odavalt külastatav koht, otsustasin käesolevas postituses detailselt ära näidata, kuidas oleks võimalik sul endal soovi korral sinna minna, palju see ligikaudu maksma võiks minna ning mida seal näha ja teha saab. 

Selleks et natukenegi anda teile aimu selle koha ilust ja matkaradade olemusest, laadisin sinu jaoks üles väikese videoklipi (vt võimalusel HD kvaliteediga).

Kuna ma just augusti lõpus taas külastasin seda kohta, siis peaks marsruut, hinnad ja elukallidus saama üsnagi asjakohaselt edasi antud.

• Reisi ajaline kestvus - minu hinnangul oleks 7. päeva suhteliselt ideaalne, juhul kui sinna- ja tagasireisimisele ei kulu rohkem kui 2 päeva. Sellisel juhul jääb kohapeal olemiseks aega 5 päeva, mis on piisav, ammutamaks mägede värskust, saamaks väljakutsuva füüsilise pingutuse osaliseks ja tegemaks restardi oma argipäevatoimetustele.

• Lennureisi marsruut - Chamonix´sse reisides olen alati valinud lendude sihtkohaks Genfi. Edasi tagasi lennupiletid on viimase kolme aasta jooksul jäänud vahemikku 250 - 300 eurot. Näiteks see aasta maksis Lufthansa lend Tallinnast Genfi ja tagasi kokku 278 eurot. Tallinnast väljus lennuk kell 6.40 ja Genfis maandus 14.10 (vahepeatus oli Frankfurdis). Koju tagasitulek algas Genfist 6.50 ning Tallinnasse jõudsin 13.25.

• Lennujaamast Chamonix´sse - mõistlik on valida Genfi lennujaam sihtpunktiks, sest see asub Chamonix´st vähem kui 100 km pikkuse kiirteesõidu kaugusel. Kusjuures transpordi pärast muretsema ei pea, sest lennujaamast on teil võimalik majutuskohta saada AlpyBus nime all tegutseva transpordiga. AlpyBus väljub iga natukese aja pärast ja sõit sihtkohta kestab veidi üle tunni aja. Eelnevalt ette registreerudes on võimalik lennujaamast Chamonix´sse  ja tagasi saada kõigest 53 euroga, kusjuures raha ette maksma ei pea, vaid saab tasuda pärast igat reisi. Samuti on võimalik hiljem alati telefoni teel reisi aegu ümber muuta.  

• Majutus - ööbimisvõimalusi on seal palju ja igale hinnaklassile. Ise olen alati eelistanud telkimist kämpingus, sest mulle meeldib lageda taeva all ööbida ning sest see on vägagi odav. Kõik korrad olen peatunud kämpingus nimega Camping du glacier d´Argentière. AlpyBus´iga on võimalik lennujaamast otse kämpinguni saada. Selles kämpingus on olemas korralikud tualettruumid, pesemisvõimalused, puhkeruum (kui sa eelistad omavalmistatud toitu süüa laua taga ja katus peakohal). Samuti on seal avatud kohvik-baar, kust saad hommikul nt värskeid saiu ja kohvi osta. Lisaks on seal ka Wifi kasutamisvõimalus neile, kellel on vajadus või kes peaksid tahtma ennast muu maailmaga kontaktis hoida. Maksmine toimub telkide arvu ja suuruse ning inimeste arvu järgi. Näiteks see aasta maksis suur telkimiskoht kahele inimesel 5. ööpäevaks kõik kokku 75 eurot.

• Söök ja jook - asukohast ja populaarsusest tingituna on sealne elu märgatavalt kallim kui Eestis. Toiduhindade vahe võib olla kusagil 30-40% Eesti kahjuks. Seega piiratud eelarvega inimestel soovitaksin kindlasti toitu osaliselt ise kaasa võtta. Selliselt toimin vähemalt mina ja seda osalt ka oma toitumisharjumuste pärast. Enamus oma söögist valmistan matkapliidi abil matkapriimuses (vt fotot). Olgu märgitud, et gaasiballoone lennupagasisse panna lubatud ei ole. Samas on gaasi võimalik osta kohapealt ja suhteliselt sama hinnaga (ca 8-10 eurot balloon), mis meil Eestis. Näiteks viie ööpäeva jooksul kulub sõltuvalt tarbimisest kusagil 1-2 suuremat ballooni.

• Reisikindlustus - olen ainult ühe korra algusaegadel kasutanud, kuid enam mitte, sest tunnen mägedes matkates ja joostes ennast piisavalt kindlalt. Samas kui oled esmakordne matkaja, siis võiksid seda kaaluda. Paar aastat tagasi jäid kindlustuse hinnad kusagile suurusjärku 30 eurot. Hind sõltub kindlustatud päevade arvust (kindlusta eelkõige need päevad, mil plaanid matkata), meditsiinikindlustuse tingimustest, matkaradade kõrgustest (nt soovitav on võtta kõrgus kuni 3000m). Kindlasti küsida kindlustusandjalt üle, kas meditsiinikindlustus hõlmab endast ka helikopteriga päästmist, sest kui seda sees ei ole, siis on kindlustusest vähe kasu. Teatavasti tõsise õnnetuse korral on oluline kiire abi, mis mägedes on kättesaadav eelkõige helikopteriga. Samas olen kuulnud jutte, et selle teenuse maksumus võib ulatuda väga mitmetesse tuhandetesse eurodesse.

• Parim aeg reisimiseks - ühel korral olen ma seal matkamas käinud juunikuu lõpus ja neljal korral augustikuus. Minul on õnneks alati vedanud ilmaga - st enamasti on olnud ilus ilm, paaril korral ka väga palav, kuid vihmast olen sisuliselt pääsenud. Samas tuleb alati olla valmis halvimaks ilmaks, ja seda ka igal matkahommikul moonakotti pakkides. Teatavasti muutub ilma mägedes ettearvamatult kiirest ning hommikusest päikesepaistest võib paar tunniga saada ainult ere mälestus. Samuti ei tohi unustada tõsiasja, et kui päikeselise ilma korral võib all mäe jalamil olla mõnus ja soe, siis 2000 ja kõrgemal merepinnast võib temperatuur vaevu üle nulli ulatuda (lisaks saadab sind kõrgel üldjuhul ka tugev tuul). Ilma ettearvamatuse heaks näiteks on eelnimetatud ultrajooks, mille võistlustrassi on korraldajad pidanud võistluse ajal ilmastikuolude järsu halvenemise tõttu vägagi mitmel aastal muutma, lühendama ning ka võistluse poole pealt täielikult katkestama.

• Matkamisviisid - olen harrastanud matkamist nii suure seljakotiga, jäädes ööbima mägedesse, kui ka ühepäevaseid matku väiksema seljakotiga. Viimasel juhul olen õhtuks enne pimedat kämpingusse tagasi tulnud. Selliselt toimisin ka viimasel korral, mil kõik päevad oli telk kämpingus püsti ja matkaks ebavajalikud asjad telgis. See võimaldas mul väiksema seljakotiga ja kiiremini matkata ning hommikul ja õhtul ka veel trenni teha. Samuti võimaldas see mul kaasa võtta suure telgi ja täispuhutava madratsi, mis teeb magamise telgis väga mugavaks. Üldjuhul näeb matkapäev välja selliselt, et hommikul valid mäejalamilt välja konkreetse mäe, mille otsa sa siis ligikaudu pool päeva või enam matkad, ning päeva teine pool kulub allalaskumise peale. Olgu siinkohal märgitud, et kuigi mäkke tõusmine võib olla füüsiliselt väljakutsuv, on tõsiseks väljakutseks jalalihastele hoopis alla tagasi tulemine. Oluline on veel teada, et Prantsusmaal ei ole telkimine mägedes lubatud (v.a. kämpingud), mistõttu suure seljakotiga matkamise eelistamisel tuleks esimese matkapäeva õhtuks jõuda seal samas lähedal (ca 10 km kaugusel) asuvasse Šveitsi või mitte ka väga kaugel asuvasse Itaaliasse.

Lõpetuseks tahan ma sulle näidata, millise elujõu ja tervise annab mägedes elamine ja matkamine. Nimelt 2012. a sõpradega matkal olles kohtasime sellist toredat abielupaari (vt fotot), kes olid parasjagu oma igapäevasel jalutuskäigul. Kuigi nende välimus ja olek seda ei reeda, olid nad väga kõrges vanuses ning ka 100 aastat ei paistnud enam mägede ja merede taga olevat.

Kui sa peaksid otsustama sinnakanti matkama minemise kasuks ja sul tekib küsimusi, millele sa siit vastust ei saanud, siis anna julgesti märku ning ma vastan.

Lisan siia ka lingi enda viimase reisi kulude kohta, mis läks kokku maksma 505 eurot. Vt siit.

Read More

Miks ma harrastan just ultrasporti?

Tihtipeale on minult küsitud, et miks just ultrasport? Mida see mulle annab? Selles postituses proovingi sellele raskele küsimusele tagasihoidliku vastuse anda. Samas pean etteruttavalt ütlema, et ultraspordi võlu saab täielikult mõista ainult siis, kui selle ise läbi teed.

Ultrasporti armastan ennekõike seepärast, et:

* see on kasvatanud mu eneseusku ja tugevdanud tahtejõudu

Madal enesehinnag ja vähene tahtejõud on mullegi tuttavad nähtused varasemast. Enesehinnangu tõstmise ja tahtejõu tugevdamise üheks parimaks viisiks pean pidevalt uute väljakutsete võtmist. Ultrasport juba oma olemuselt on väga mitmestki aspektist ennastületav ettevõtmine, sõltumata sellest, kas sa prakitseerid seda esmakordselt või juba pikemat aega. Seega, kujutage ette, mis tundeid võivad teid vallata, kui näitkes pärast 20-tunnist pingutust finišijoone ületaksite. Usun, et nõustuksite, et pärast sellist kogemust ei peaks te enam midagi võimatuks - ja selline suhtumine ei väljenduks mitte ainult sportlikes väljakutsetes, vaid ka muudes eluvaldkondades.

* see on õpetanud mind suurelt unistama ja julgelt tegutsema

Kui ma ei oleks kolm aastat tagasi ultrajooksu juurde jõudnud, oleks ultratriatloni läbimine jäänud minu jaoks avastamata ja teostamata unistuseks. Samuti on lood palgatööst loobumisega - ka see samm oleks jäänud aasta tagasi astumata. Ja mis peamine, ei oleks mu tänased unistused kaugeltki sedavõrd julged.

* see on julgustanud mind olema mina ise

Ultrasporti harrastades olen ma paratamatult veetnud palju aega iseendaga ning uskuge mind, et teiste meele järgi tegutsemine ja toimetamine ning teistelt heakskiidu saamine on viimane asi, mis sel ajal su mõtteis mõlgub.  

* see on kasvatanud mu empaatiatunnet kaasinimeste ja mind ümbritseva suhtes

Enda tõestamine ultraspordis on küll tõstnud palju mu eneseusku ja suurendanud tahtejõudu, kuid see ei ole muutnud mind egoistlikuks ja üleolevaks ega andnud mulle õigust kellegile ülevalt alla vaadata ja kedagi hukka mõista. Pigem läbi oma raskete katsumuste olen õppinud asjadele kõrvaltseisja pilguga otsa vaatama, alati rahulikuks jääma ja ennast teiste olukorda asetama. Üheks hiljuti tehtud avastuseks on see, et ma ei tunne vajadust oma nägemust ja arvamust asjadest teistele peale suruda.

Ultraspordi harrastamine ja selleks treenimine on mind viinud paljudesse suurepärastesse kohtadesse, mille ilu, ainulaadsus, omapära ning puutumatus ei jäta kedagi külmaks. Neis kohtades olles ma mõistan, kui vähe tegelikult on vaja naeratuse suule toomiseks. Minu vaieldamatud lemmikud on mäed, kus juba ainuüksi mõned päevad viibides on võimalik endale kiire restart teha.    

* see on õpetanud kuulama oma keha ja alati seadma esikohale oma tervise

Juba päris mõnda aega ei mõõda ma treeningutel ja võistlustel oma pulssi, vaid tempo valimisel lähtun enesetundest. Samuti olen treeningutel tehtud katsetuste peal välja selgitanud, millist kütust, kui palju ja kui suurtes kogustes keha vajab. Need nimetatud aspektid on ultraspordi lahutamatud osad. Ma ei saa kuidagi nõustuda väitega, jutkui ultrasport oleks tervisele kahjulik. Vähemalt ei ole ma seda kuulnud ühegi ultrasportlase suust, vaid pigem inimesetelt, kes seda ise kunagi harrastanud ei ole. 

* see on vähendanud mu vajadust kindlustunde järgi

Mulle väga meeldib mõte, et tihitpeale on oma unistuste elluviimise üheks suurimaks takistuseks rahuldumine olemasolevaga. Selle mõtte suurepärast edastamist võid soovi korral vaadata siit.

* see on vabastanud mind mitmest pseudohirmust

Näiteks, kui ma viis aastat tagasi avastasin enda jaoks mägedes (pean silmas Alpe ja Püreneed) matkamise ja lageda taeva alla magamise võlud, tundus mulle mõte öösel üksinda mägedes matkamisest ühtaegu nii paeluv kui ka hirmutav ettevõtmine. Samas ei läinud kaua, kui ma juba pidin selle hirmuga silmitsi seisma. Nimelt ei Alpides ega mujal mägedes toimuvaid ultrajookse ei ole võimalik läbida, ilma et sa pimedas mägedes liikuma peaksid. Enda suureks heameeleks avastasin, et see on uskumatult lahe ja võimas kogemus. 

Siinjuures tekkis mul mõte teha kunagi ka postitus mõnest oma lemmik matkamis- ja treenimiskohast mägedes, näidates detailselt kui lihtne, kiire, odav ja meeldejääv see reis võib olla.

* see on õpetanud mind füüsiliste raskustega toime tulema ning avanud ukse uude maailma

Eks paljud teist on ise kogenud maratonijooksu lõpukilomeetritel osaks langevat füüsilist valu jalgades. Öeldakse, et pärast selle hetke tekkimist jõuab lõpuni üksnes seda valu ära kannatades. Võin etteruttavalt kohe ära mainida, et ega sellest valust ei ole pääsu ka ultrajooksude puhul. Erinevus maratonijooksuga on aga see, et kui sa suudad teatud aja valu ära kannatada, siis peagi saab vaim valust võitu ja sul tekib tunne justkui valu annaks järgi. Tõsi, seda küll mõneks ajaks, sest füüsiliselt rasked hetked jäävadki kuni jooksu lõpuni teatud ajavahemike tagant ennast ilmutama. Seda ma nimetangi ühe katsumuse kestel oma võimetepiiri korduvaks nihutamiseks. Kui ei oleks ise kogenud, ei oleks osanud kunagi arvata, et valust tuldlöövate jalgadega edasiliikumisel annab valutunne järgi ja tekib justkui uus hingamine.

* see on õpetanud mind elus ettetulevate raskustega paremini toime tulema

Paratamatult tuleb meil elus kogeda tagasilööke ja ebaõnnestumisi, mis külvavad segadus-, lootusetuse- ja allaandmisetunnet. Kõike seda ja palju muudki kogeb ka ultraspordis, kuid selle erinevusega, et sa pead nendega sealsamas, kohe ja otsustavalt tegutsema.  

* seda tehes olen kogenud kirjeldamatuid ja uskumatult tugevaid emotsioone

Fakt on, et õnnepisarad on olemas. Need on kerged tekkima enda jaoks millegi väga suurega hakkama saamisel. Neid tagasi hoida ei ole võimalik ja häbeneda ei maksa :). 

Kui sina neid kogenud ei ole, siis äkki võib põhjus olla selles, et sa ei ole sedavõrd suurt eneseületust veel ette võtnud ja läbi elanud. Küll jõuad.

Read More

Kes ma olen ja kuhu ma liigun?

Mul on hea meel, et oled sattunud lugema mu blogi. Mu nimi on Rait Ratasepp, olen tavaline 31. aastane Tartust pärit noormees, kellele meeldib sportida. Tõsi, tänaseks on spordiarmastus toonud mind ultraspordi juurde. 

Mis see ultrasport siis endast kujutab? Ultrasporti ei nimetaks ma eraldiseisvaks spordialaks, vaid klassikalisest spordialast välja kasvanud tegevuseks, millele lihtsustatult öeldes lisandub distantsiline ja ajaline mõõde. Näiteks traditsoonilist maratoni ületavat jooksudistantsi nimetatakse ultrajooksuks. Ultraspordi üheks huvitavaks väljakutseks on kindlasti ultratriatlon, koosnedes mitte ühest, vaid kolmest ultraspordialast.

Selles blogis hoian ma sind kursis oma elu sportliku küljega, rääkides avameelselt oma eesmärkidest, vigadest ja õppetundidest, erinevate ultravõistluste treenimismeetoditest, toitumisest, treeningutest taastumisest, huvitavatest inimestest ja väljakutsetest, maailma eripaikades korraldatavatest ränkrasketest katsumustest. Lisaks on alati teretulnud mõtted, ettepanekud ja arvamused sinule huvipakkuvate teemade kohta, nii et võid mulle julgelt kirjutada.  

Kohati tunduvad erinevad ultraspordi katsumused täiesti ebareaalsete ja uskumatu väljakutsetena, kuid ometi on järjest rohkem neid inimesi, kes end neis proovile panevad. Minu jaoks piisab sellest, kui ma tean, et keegi on millegi sellisega varemalt hakkama saanud - seega miks mitte mina või sina ei peaks siis sellega hakkama saama?

Igatahes olen otsustanud uuel hooajal ultraspordis sammukese edasi liikuda ning hetkel on käimas juba ettevalmistused maikuus Inglismaal toimuvaks IUTA maailmakarikasarja võistluseks Quintuple Ultratriathlon, kus viiel järjestikusel päeval tuleb läbida üks täispikk triatlon. Ja justkui katsumus veel ise ei oleks piisavalt raske, tuleb mul rattasõitmisel juhinduda vasakpoolsest liiklusest. Ei tea, kas ka jooksmisel ja ujumisel on üllatused ootamas. Näiteks Lanzarotel välisbasseinis ujudes tuli üks inglane minuga samale rajale ujuma ning soovis, et ma ujuks vastupidi ehk siis päripäeva (vt fotot), sest nii pidi just see õige olema :). Loomulikult ei tulnud sellest suurt midagi välja, sest vana harjumust muuta ei ole kerge. Loodetavasti lahkusime basseinist sõpradena ;). 

Read More